„Kui elu, tervist ja vara päästev hädaabiteenus on lihtsamalt ja kiiremini kättesaadav, lisab see olulisel määral turvatunnet inimeste igapäevaellu. Kogu hädaabiteenuse ja operatiivteenistuste hädaabikutsetele reageerimise edasine arendamine ühtses süsteemis üle kogu Eesti suurendab turvalisust kogu riigis,“ rõhutas Pevkur.

Numbril 112 vastab Häirekeskus igale hädaabikõnele ükskõik kust Eestimaa paigast kiiresti, tavaolukorras ei ole kõnede ootejärjekorda, sest vastab esimene vaba päästekorraldaja ükskõik millises häirekeskuse piirkondlikus keskuses.

See tähendab, et iga 112-le helistaja käsutuses on sisuliselt Eesti kogu hädaabikõnedele vastamise võimekus. Helistaja asukoha positsioneerib häirekeskus kohe kõne ajal digikaardil ning määrab asukohakirjeldusi ja digikaardi otsinguvõimalusi kasutades võimalikult täpselt abivajaja asukoha.

Ka kiirabi- ja päästeautodes on kasutusel digikaardisüsteem, mis võimaldab digikaardil näha abivajaja asukohta, kõige kiiremini kohalejõudvaid abiosutajaid ja kiireimat kohalejõudmise teekonda.

„Operatiivteenistuste ühised kõrgtehnoloogilised lahendused ja töövahendite üha suurem ühiskasutus ühtlustab hädaabiteenuse kvaliteeti, kiirendab operatiivinfo edastamist ning seeläbi ka abi jõudmist abivajajani,“ rõhutas häirekeskuse peadirektor Janek Laev.

Politsei- ja Piirivalveameti valmisoleku ja reageerimise büroo juhi Marti Magnuse sõnul on abivajaja jaoks kõige olulisem see, et abi tuleks võimalikult kiiresti.

„Ühte numbrit on lihtsam meeles pidada ning näiteks liiklusõnnetuse korral kaob vajadus kaaluda, kuhu esmalt helistada. Inimelude päästmise ja juhtumite lahendamise vaates on aga kõige olulisem see, et kõik reageerivad osapooled on samas inforuumis. Kui tuleb teade raskete tagajärgedega sündmusest, siis saavad kõik üheaegselt tegutsema hakata ning vajalikud jõud jõuavad sündmuskohale kiiremini,“ selgitas Magnus.

Politsei liitumises 112-süsteemiga näeb Terviseameti peadirektor Tiiu Aro suurt kasu kiirabile. „Ühel numbril ja ühes inforuumis töötamine toob kaasa abivajaduse parema selgitamise, parema infovahetuse kiirabi ja politsei vahel ning ka parema koostöö sündmuskohal“, sõnas Aro.

„Näiteks kui kiirabi patsient on agressiivne, saab kiiremini juurde kutsuda ka politsei, või saab maaslamavate patsientide puhul kiirabi ja politsei vahel jõudusid asjakohasemalt jagada. Riik saab ühtse hädaabisüsteemi korral abivajadusele adekvaatsemalt reageerida.“

Numbrile 110 helistajad suunatakse veel pikema aja jooksul automaatselt numbrile 112 ning keegi ei jää abita, kui ta helistab 110-le. Pärast pikemat üleminekuaega kaob number 110 kasutusest.