Kuidas hindate haldusreformi? Kui selle läbiviimist hinnata, siis mida peate praeguse haldusreformi suuremateks puudusteks?

Haldusreform on iseenesest õige asi ja ma ei ole seda kunagi varjanud, et kohalike omavalitsuse üksuste liitmine või ühendamine on samm õiges suunas. Aga praeguses etapis on suurim puudus see, et Vabariigi Valitsus on teinud mitmeid ettepanekuid sundliitmiseks, mis tegelikult ei vasta seadusele ja ei ole ka loogiliselt põhjendatud. Väga paljud liitmised muidugi on.

Kas Keila linna liitmine Keila, Vasalemma ja Padise valla ning Paldiski linnaga on õiguspärane?

Seadus ei võimalda sellist liitmist, kui ühtesid omavalitsusüksusi on võimalik kriteeriumile vastavaks teha omavahel liitudes. Ja Paldiski linn, Keila vald, Vasalemma vald ja Padise vald vastaksid kahe- ja poolekordselt miinimumsuuruse kriteeriumile. Sest neil oleks üle 12 500 elaniku. Seetõttu on küsimus, miks oleks vaja sellisel juhul Keila linna liita. Seadus ei võimalda sellist liitmist.

Teil on käsil veel neli –viis juhtumit peale Keila, mis need teised on?

Kõiki ma ei saa praegu öelda, sest kliendid ei ole mulle selleks nõusolekut andnud. Aga saladus ei ole see, et Lääne-Virumaal Sõmeru, Rakvere valla ja Vihula ning Haljala valla liitmine on küllaltki sarnane käesolevale Keila juhtumile.

Millisena näete tulevikuperspektiivi? Kui praegu Keila linna volikogu võtab vastu otsuse, et nemad ei soovi liituda selle suurvallaga ja sama ütleb ka linnakodanike rahvahääletus, mis arvate, kas valitsus arvestab sellise otsusega või mitte?

Väga raske öelda. Mina olen alati optimist ja arvan, et Vabariigi Valitsus arvestab ratsionaalseid, õiguslikke, sotsiaalmajanduslikke aspekte. Nii et võimalik, et valitsus selle liitmisega ei lähe pärast volikogude poolset eitavat seisukohta edasi.

Paljud maainimesed väiksemates valdades on mures, et omakandi kohaliku elu edendajad ei pruugi valdade liitmisel suurvallaks pääseda enam kohaliku omavalitsuse volikokku. Kuidas kommenteerite, et ka ääremaade hääl pääseks volikogus mõjule?

Mina näen siin probleemi pigem selles, et kui tehakse suured ühendvallad, siis väikeste valimisringkondade asemel moodustub üks suur valimisringkond. Ja kellele on kasulik üks suur valimisringkond? Suur valimisringkond on kasulik poliitilisele jõule, kelle on pikk nimekiri ja mingi väga tuntud nägu eesotsas, kes korjab palju valijate hääli. Sellisel juhul võivad jääda need inimesed, kes kohalikust elust tegelikult hoolivad, kes igapäevaselt hoolivad, mitte ainult volikogu istungipäeval valla asjadele mõtlevad. Need jäävad lihtsalt kõrvale. See oht on päris suur, seda ei saa alahinnata.

Keila linn tahtekas sundliita lähivaldade ja Paldiski linnaga, kuidas olukorda hindate?

Tuleval nädalavahetusel toimub Keila linnas hääletus, kus selgitatakse välja elanike tahe. Siis toimub igas vallas volikogu istung. Keila linna volikogu peab otsustama, kas sundliitmine – jah või sundliitmine – ei. Kui volikogu otsustab, et sundliitmine – jah, siis ei ole mõtet valitsuse poole pöörduda. Kui volikogu ütleb, et sundliitmine – ei, siis ta esitab kõik vajalikud paberid. Valitsus peab siis kaaluma, kas need on põhjendatud või mitte. Kui valitsus ütleb, et see ei ole põhjendatud, siis valitsus siiski teeb määruse, millega ta sundliidab. Siis on võimalik nendel omavalitsusüksustel seda otsust vaidlustada halduskohtus. Kui halduskohtus vaidlustatakse, siis halduskohus võib öelda, et see sundliitmine peatatakse kohtuvaidluse ajaks. See toob aga kaasa nii palju segadusi ka kohalike valimiste kontekstis.

Keila linna liitmise juures on oluline, et haldusreformi küsimustes valitsuse nõustamiseks on loodud piirkondlik juhtkomitee, kes annab valitsusele nõu, mida ja kuidas liita.

Üllatav on see, et selles asjas komitee ütles, et liitke omavahel Paldiski linn, Keila vald, Vasalemma ja Padise vald. Keila linnast ei olnud üldse juttu. Keila linn tekkis siia sisse kuidagi nii ootamatult. Seetõttu ei ole ka selles vabariigi valitsuse ettepanekus kirjutatud, kuidas see sundliitmine mõjuks Keila linna elanike tingimustele, transpordikorraldusele. See liitmine peab kõigile valdadele paremuse tooma. Mitte nii, et näiteks Padise vallas läheb elu paremaks, aga Keila linnas läheb halvemaks.

Mida arvate seoses Keila sundliitmise ja sügisel toimuvate kohalike valimistega?

Seda sundliitmist saab ka natuke teises valguses vaadata. Kui selline sundliitmine toimub, mis siis juhtub valimisringkondadega? Siis ei juhtu nii, et ühendvallas on mitu valimisringkonda. Siis on üks suur valimisringkond. Kui on üks suur valimisringkond ja riigikogu liikmete lubamine KOV-ide volikogudesse jõustub, mis see siis kaasa toob? See toob kaasa selle, et erakondadel on lihtsam kohapeal võimu võtta. Sellepärast, et kui on viis erinevat väikest valda, siis sul ei ole nii palju võimalust, et sul on kaks tuntud inimest ja sa paned nad viide valda. Aga praegu viid sinna suurde loodavasse valda väga populaarse näitleja, sportlase või lihtsalt toreda inimese ja siis ta viib sinna sisse selles sabas kümneid inimesi volikogusse kokku. Mis toob kaasa selle, et tegelikult kohalike inimeste, need kes on Keila linna või Vasalemma patrioodid, need ei pääsegi löögile. See ongi sundliitmise suurem negatiivne mõju. Ja seda nimetatakse valimisringkondade joonistamiseks. Ma arvan, et üks põhjus võib olla ka see, et vaadati lihtsalt peale lähenevatele valimistele. Vaadati ka seda, kuidas valimistulemus võiks olla mõjutatud valimisringkondade kaudu. See on üks täiesti võimalik seletus.