"Olukorraga, mis valitseb Eesti jääpallis, ei saa aga mitte kuidagi rahule jääda," väidab Jürman. "Vaid aastal 2007 õnnestus Maardus pidada riigi meistrivõistlusi jääpallis, ülejäänud aastad oleme sunnitud mängima hokiväljakul."

Endine jäähoki- ja nüüdne jääpallikohtunik Jürman ise on jääpalliväljaku rajamisega ametis 2003. aastast. Harjumaal Kurtnas on ta oma raha mängu pannes koorinud pinnase ning küsinud toetust infrastruktuuri tarvis. Parkla esimene etapp sai valmis, siis loobus PRIA rahastamisest. Juurdepääsuteed jäidki ehitamata ning viis aastat on töö sisuliselt seisnud.

Idee oli aga võimas - väljakud, parklad, abihooned, eri vanusegruppide maailmameistrivõistluste korraldamine, treeninguvõimaluse pakkumine naaberriikide võistkondadele. Suvel oleks väljakut kasutanud maahokimängijad ning platsi omanikuks saanukski Eesti Maahokiliit, mille juhatuse liige Ants Jürman on. "Kogu kompleksi väljaehitamine läinuks maksma 45 miljonit krooni," kinnitab ta.

Esialgu oleks vaja kasvõi väikest osa sellest, alla 100 000 krooni jäävat summat, et maksta konsultatsioonifirmale toetusprojekti eest. Seejärel saaks küsida raha EASist. Just seda stardisummat jääpalluritel aga pole.

"Riigi huvi jääpalli vastu näol on olnud olematu. Kultuuriministeeriumi spordiosakond ei ole nende aastate jooksul eraldanud alaliidule sentigi, kuigi asekantsler Tõnu Seil väidab, et kõik tõsiseltvõetavad alad saavad riiklikku toetust," kurjustab Jürman. "Ilmselt pole maailmas saavutatud 9. koht Seili arvates tõsine saavutus."

Eesti oli tänavu ainus maa, kelle mängijad pidid ise otsima võimalust sõita MM-finaalturniirile. Sõit Rootsi sai teoks jääpallimängija Andrei Griškunile, kes on firma Adelan Prügiveod üks omanikke ning kes rahastas 2007. aastal ka jäävälja rajamist Maardusse. 

"Tegu on laimuga," sõnab Tõnu Seil. "Loomulikult oleme me ka jääpalli toetanud."

Eestis riigi toetust saab Jürmani väitel veidi üle 40 spordiala, paarkümmend ala peab ilma läbi ajama. Sportmängudest ei saa tuge veel maahoki, ragbi ja kriket. "Skandinaavimaade põhimõtted spordi rahastamisel on meie omast väga erinevad," tõdeb ta. Tallinn on jääpalli siiski veidi toetanud, tänavu peeti isegi Tallinna meistrivõistlused, tõsi küll, Soomes Porvoos.

Arengusse, et Eesti jääpall või maahoki ühe väljaku abil tipptasemele tõuseksid, ei usu ka Jürman ise. Küll saaks läbi viia Eesti meistrivõistlusi, mida on 2003. aastast olude sunnil peetud vaid minijääpallis (välja arvatud 2007. aastal Maardus) ning heade asjaolude kokkusattumise korral kandideerida ka olümpiaturniirile - seda muidugi juhul, kui jääpall üldse olümpiaalaks saab.

Maahokis saaks Eesits aga läbi viia nt 14- või 16-aastaste EM-e.