- Koolipoisina oli ta tunnistajaks president Pätsi Saaremaa-visiidile. “Olin algkoolipoisike ja meid oli kutsutud temaga kohtuma Laimjala vallamaja juurde. Mäletan seda kohtumist ja teda kui isikut, tema näoilmeidki päris üksikasjadeni. Istutasime tamme Pätsi auks koolimaja ette, see kasvab praegugi seal,“ rääkis vahepeal ise presidendiks saanud Arnold Rüütel 2003. aasta kevadel Maalehele.

- Sõja ajal värvati isa Feodor Saksa sõjaväkke, rindele ta küll ei jõudnud. Pere oli seetõttu kuuldavasti kantud küüditamisnimekirja, kuid jäi välja saatmata. “Saare rahvas hoidis üksteist. Kui inimene oli õiglane ja heatahtlik – ja ma ei suuda meenutada kordagi, et minu vanemad oleksid külas kellegagi tülitsenud –, siis selliseid kohalikke pealekaebamisi eriti ei olnud,” ütles Rüütel Maalehe omaaegsele peatoimetajale Sulev Valnerile.

- Aastail 1946–1949 õppis Rüütel Jäneda põllumajandustehnikumis, kusjuures 1946. aasta sügisel liitus ta komsomoliga. See oli aeg, mil noorsooühingusse astusid veel vähesed.

- Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta aastatel 1949−1950 Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanem­agronoomina.

- 1955−1957 oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja.

- 1957. aastal sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik ning seejärel direktor.

- Aastail 1963−1969 töötas ta Tartu Näidis­sovhoosi direktorina, lõpetades töö kõrvalt
1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal.

- Eesti Ekspressi andmetel andis sovhoos Rüütli ametisse astudes kasumit vaid tühised 1600 rubla, lahkudes aga üle miljoni rubla aastas. “Alustuseks käis ta majast majja ja käskis kõik korda teha. Mõnele saatis uus direktor isegi segukoorma õuele, et maja saaks krohvitud. Näotute seakuutide ja plankude põletamiseks korraldati talgud, mida rahvasuu tundis “Aafrika teenistuse” nime all,” kirjutasid Pekka Erelt ja Tarmo Vahter 1996. aastal.

- 1969 valiti Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks, kus ta tegeles aktiivselt ka teadustööga.

- 1977. aastast oli Arnold Rüütel ametliku eluloo väitel “mitmetel kõrgetel riiklikel ametikohtadel, algul poliitilistes struktuurides, seejärel täitev- ja seadusandlikes võimuorganites“.

- Lahtiseletatult tähendas see kommunistliku tippnomenklatuuri ameteid: Ülemnõukogu
presiidiumi aseesimees, EKP Keskkomitee sekretär ja EKP Keskkomitee büroo liige, Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja.

- Aastail 1981−1988 oli Eesti Looduskaitse Seltsi esimees.

- 1983. aastal valiti Arnold Rüütel Eesti NSV Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks.

- Osales suveräänsusdeklaratsiooni ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel 16. novembril 1988.

- 1990. aasta märtsis valiti Arnold Rüütel Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmeks ja seejärel esimeheks. Ülemnõukogu deklareeris NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust Eestis selle kehtestamise momendist alates ja võttis 20. augustil 1991 vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest.

- 1991. aastal kaitses põllumajandusdoktori kraadi.

- Aastatel 1994−2000 oli Rüütel Maarahva Erakonna esimees (hilisem Eestimaa Rahvaliit).

- 1992. aastal kandideeris ta Eesti Vabariigi presidendi ametikohale, kogudes 43% rahva häältest. 21. septembril 2001 valiti ta valijameeste kogu poolt Eesti Vabariigi presidendiks.

- Arnold Rüütli abikaasa Ingrid Rüütel on teaduste doktor, rahvusvaheliselt tuntud folklorist, folklooriassotsiatsiooni Baltica president.

- Peres on kaks tütart ja kuus lapselast.

Allikas: www.president.ee, ajakirjandus