Roheliste unistuseks on mahereostus!
tööpuudus on karm
ei maksta sulle keskmist
kunnipalkagi
A. ITSKOK
Legendid elavad
Iidsetest aegadest on inimkonna meeli erutanud legendid kadunud linnadest ja mandritest. Homeros kirjutas kuulsaks Trooja linna, Platoni teostes on juttu Atlantisest — veeuputuse tagajärjel merepõhja vajunud rikkast ja arenenud tsivilisatsioonist. Palju on räägitud ka salapärasest Lemuuriast, mille olemasolu kohta pole mingeid tõendeid.
Siiski on paljudes maailma piirkondades säilinud mälestusmärke muinasajal elanud tsivilisatsioonidest, olgu need siis Egiptuse püramiidid, Nazca joonised Peruus, Stonehenge’i megaliitring Inglismaal või Heraklese sambad Gibraltari väinas.
Viimased on mõnede uurijate arvates küll looduslikud, kuid legendides peetakse nende sammaste loojaks Vana-Kreeka mütoloogilist vägilast Heraklest.
Muistend pajatab, et oma rännakutel purustas Herakles tõkke Vahemere ja Atlandi ookeani vahel, heites osa kive Hispaania ning osa kive Aafrika poolele. Nõnda tekkinud kaks suurt kaljut, mida kreeklased nimetasid Heraklese sammasteks.
Sellesarnaseid sammaste tekkelugusid võib väljakaevamistel leitud ürikutest leida ka Põhja-Euroopas asunud müütilise piirkonna kohta, mida iidsetes legendides “Eesti Vabariigiks” nimetatakse.
Nii jutustavad pärimused inimese pea ja krokodilli kehaga pooljumalatest, keda rahvalauludes “pensionifondideks” kutsuti.
Nn “pensionifondidel” olla olnud üleloomulik vägi inimeste üle, kes fondide lummusesse sattudes oma viimased säästud nendele viisid, milline meeleheitlik samm neile ellujäämise pidi tagama.
Armulikud “pensionifondid” lubanud aga lihtrahvale jämedad “pensionisambad” rajada, mille varjus neil vanaduspäevadel turvaline pikutada oleks.
Siiski ei ole kaasaegne arheoloogia suutnud vaatamata arvukatele väljakaevamistele leida tõendeid ühegi nn “pensionisamba” kohta, mistõttu on alust arvata, et tegemist on vaid merepõhja vajunud Atlantise ning salapärase Lemuuria sarnaste muinasjuttudega.
SERGEI KRAANA
allveearheoloog
VILDE VAADE
Ühel juulikuiselt jahedal päeval kohtasin külapoe ees naabri-Kaljut. Ta on meil endine külanõukogu esimees, ja nagu siin öeldakse, siis praegusajal kõikide kavandite kavandijuhi asekavandijuht.
Tema uus kavand, selle suve täielik hitt on enda täisjoomine. See tähendab, et ega praeguse põrgukuumaga muudmoodi ööunne ei jää, kui end iga õhtul silmini täis ei kaani.
“Katsetused on edukalt läbitud,” ütles puhanud ja rõõmsa olemisega Kalju, kes jaanipäevast saati on igaks õhtuks täis kui tarakan.
Hakkasin ka end pudeli abiga ööunne suigutama. Pole paha! Öösiti on hea olla, sest millestki aru ei saa. Mul läheb nüüd teine nädal.
Algul oli küll hommikuti raske, aga nüüd olen harjunud — lihtne retsept on see, et ära kohe hommikul peale võta, vaid pea pool päeva pausi, ja alles siis.
Käisin Rahvaliidu suvepäevadel. Uni oli ka seal hea, kohe ütlemata hea!
Seal tegin tegijatele, tulevasele valitsusparteile ettepaneku. Nimelt pannakse meil kiiruskaameraid juurde. Võiks teha nii, et nendes maanteeäärsetes karpides hakkavad istuma inimesed koos fototehnikaga.
Nii kui auto mööda sõidab, pistab inimene pea välja, fotoaparaadi ka, sätib prožektori paika ning teeb igast möödujast klõpsu ära. Kes tahab, võib lausa mitu korda edasi-tagasi kaamera eest läbi sõita, et ikka parem võte politseisse läheks.
Tulemus oleks hea: riik saab kassasse raha, paljud inimesed tööd. Minu ettepanekut lubati kaaluda.
Selle projektini läheb aga veel aega. Olen kuulnud, et igas Tln–Trt maanteeäärses kiiruskaamera boksis tegelikult kaamerat ei olegi. Sestap teen nõnda: jään enne putkat seisma, tulen autost välja, uurin, kas kaamera on sees. Kui ei ole, sõidan tagasi ja kihutan sellest täiega mööda! Vaat on alles ninanips!
Ja nüüd viimased olulised uudised!
Soome rahapajas hakati meile eurosante vermima. Esimesed saabuvad varsti laevaga.
Eestis sünnivad kuumarekordid. Viimaste andmete järgi mõõdeti selle suve toasoojarekord õdede Tihedate juures. Nende juures on nii kuum, et põrandal saab lausa mune praadida, kuid samas jäätise iseenesliku sulamiseni veel läinud ei ole.
ANTON VILDE
puuriv ajakirjanik
MUDA MIHKEL PAJATAB
Sina põrguvägi! Palavus on elurütmi täiesti segi löönud. Meil Luuavarres on nii kuum, et kaevus läks vesi keema. Pesin nägu keeva veega ja olen nüüd punasem kui üleküpsenud tomat.
Toas magamisest ei tulnud midagi välja. Voodisse ronides oli tunne, nagu oleks vulkaani kraatrisse heitnud. Tegin endale pesa keldrisse ja magan kartulisalves nagu jõululaps.
Kui paljudes paikades on vesi inimesi oma rüppe võtnud, siis Luuavarres pole keegi veel ära uppunud. Meie külavanem oli ettenägelik — lasi jõe kinni ajada, ja probleem oligi lahendatud.
Poe juures rääkisid filosoofid, et välja on kuulutatud metsamineku keeld. Tõmmatakse okastraat ümber metsa ja lastakse vool sisse, sest kes jõuaks muidu marjuliste ja seeneliste horde peatada.
Leida teeb praegu oma riiete inventuuri. Ütles, et lähevad naisansambliga suvetuurile, mis pidi kestma jõuludeni. Vahetevahel lubas korra kodunt läbi lipsata, kui tekib mõni kontserdivaba päev. Einoh, seda juttu kuulates võiks arvata, et ta on päikesepiste saanud, kuid jutt pidi tõsi olema.
Minu fantaasialend ei küündi arvama, mis sorti publik neid kuulata tahab. Siga aia vahel kostab nende laulu kõrval lausa sametiselt.
Varsti on siis Luuavarres kolm heidikust meest: Põhu Karla; Tigu Evald ja mina, sest ka nende naisukesed võtavad laulurännakust osa.
Karla ootab kontserdireisi algust nagu mõni mees lotovõitu ja ega meiegi Evaldiga nukrutse. Hoiame pöialt, et vihmasajud suvetuuri ei katkestaks.
AUSÕNA!
Allikas:Eesti Päevaleht, 16. juuli 2010
VAATAKS TÕTT
ANDRUS ANSIP: “Eestis on tekkinud uus liik kaane — nõustajad. Varsti peame ka poest pastaka ostmiseks hädavajalikuks nõustaja palkamist, kellele tava järgi tuleb miljon maksta.”
Eesti Päevaleht, 17. jaanuar 2002
TÕRRE PÕHJAST
TV on silmade närimiskumm.
FRANK LLOYD WRIGHT
TÕSI TAGA
• Oleks tädil rattad all, sõidaks onule pasunasse.
• Pulmas on sõbrad tunnistajad ja peig kannatanu.
• Truudusetu mees on abielus patuga pooleks.
• Uusrikas läheb mütsiga lööma, vanavaene — kerjama.
• Enne kui pead noogutada, tuleks ajusid liigutada.
ANDRES ÜLVISTE
• Auto põleb keskmise kiirusega tuhat krooni sekundis.
• Sõitsin puhkusele, et kõike unustada. See läks mul korda: kohvri unustasin rongi, päikeseprillid randa, ja hotellis läks meelest, et olen abielus.
NETI RENT
