Mihklid on tegude peale mihklid

Maalehe teadmisveerg “Tuna&täna” on seekord pühendatud mihklipäevale, Mihklile ja tema nimekaimudele.

Mihklipäev, mida peetakse 29. septembril, on nime saanud peaingel Miikaeli järgi.

Miikael on taevaste vägede ülemjuhataja. Tema on see, kes kuradi vastu võitleb, hingi kaalub ja ülestõusmise ajal pasunat puhub. Miikael on Saksamaa, Brüsseli ja Kiievi ning politseinike, sõjameeste ja surmaohus viibijate kaitsepühak.

Jacob Epsteini “Püha Miikaeli võit Saatana üle” Inglismaal Coventry katedraali seinal.

• Michaeli (heebrea k retooriline küsimus “kes on kui Jumal?”) nimest on pärit eesti Mihkel ja Mikk ning Miikael, Mikael, Miko, Miku, Mikkel; setu Mihkal; gruusia Mihheil; hispaania Miguel; inglise Michael, Mike; leedu Mykolas; läti Miķelis; prantsuse Michel; saksa Michael, Michel; soome Mika, Mikko; ungari Mihály; vene Mihhail.

• XIX sajandil lõppes mihklipäeval karjatamishooaeg ja karjaste tööleping — karjane sai kooli minna. Tihti püüti karjust kinni hoida esimese lumeni. Karjane aga püüdis seetõttu mihklipäeval lund nõiduda: vedas valget oinast vastupäeva ümber kivi.

• Eesti kuulsaim Mihklite dünastia on Aitsamid. Kokku on Mihkel Aitsameid teada 11. Näiteks 1905. aastal elas Vigala kihelkonnas neli selle nimega meest, kes kõik ühest suguvõsast.

Mihkel Aitsam (1877-1953) oli ajakirjanik, kirjanik ja kodu-uurija. Avaldas ajalooromaane, jutustusi, uurimusi. 2009. a ilmutas kirjastus Ilmamaa seiklusjutu “Hiiu lossist -Siberisse” kolmanda trüki.

Kirjaniku poeg Mihkel Aitsam (1913-1999) oli pedagoog ja kodu-uurija. 1934. a ehitas Eesti esimese televiisori, millega jälgis Londoni telesaateid. 1936 juhatas Tallinna Rahvaülikoolis mehaaniliste televiisorite ehitamise ringi.

Kirjaniku isa, Vigala mõisa Aitsamaa talu rentniku Mihkel Aitsami (1833-1913, kujutatud naabruses sündinud-kasvanud Ants Laikmaa maalil “Vana Aitsam”) elumajas töötas 1886-1905 Velise kihelkonnakooli Aitsamaa abikool.

1905 kaebas Mihkel Aitsam mõisniku rendisuhete pärast kohtusse. Kättemaksuks tõsteti 72aastane Aitsam talust välja. See ülekohus põhjustas Vigala talupoegade vastuhaku politseile. Jaanuaris 1906 põletas karistussalk Aitsamaa talu hooned koos koolimajaga maha ning maa jaotati naabertalude vahel.

Kirjaniku onu Madise poeg Mihkel Aitsam (1876-1917) oli 1905. aastal vastuhakkaja ja mõisapõletaja. Tema ning kaupmees Jüri Oviiri ja koolmeister Jaan Pauluse eestvedamisel asutati Velise vabariik. 1906 põletati tema Pipra talu karistuseks maha.

Vastuhakkaja poeg Mihkel uppus 20aastaselt Pärnu jõkke, kui läks inimest päästma.

Kirjaniku onu Madise poja Madise poeg Mihkel Aitsam (sünd 1929) on üks Eesti invaliikumise algatajaid ja juhte. 1951. a võitles ta esimese liikumispuudega invaliidina Eestis endale välja autojuhiloa.

Kirjaniku vanaonu Jaani poeg Mihkel Aitsam (1869-1949) õppis lukksepaks ja oli meister aidalukkude alal.

Lukumeistri poeg Mihkel Aitsam (1909-1996) oli Jädivere metsavaht. Parim olümpiasportlane, USA ujuja Michael Phelps (sünd 1985), on võitnud 14 olümpiakulda ja 2 -pronksi.

 

• Inglise füüsik ja keemik Michael Faraday (1791-1867) oli teadusajaloo parim katsetaja.

Faraday järgi on saanud nime arv, efekt, konstant, laine, (mahtuvuse) mõõtühik, paradoks, puur, ratas, rotaator, seadused, silinder, tass… Albert Einsteini kabineti seinal oli kolm pilti: Isaac Newton, Michael Faraday ja James Clerk Maxwell.

• Keeleteadlase, luuletaja ja ühiskonnategelase Mihkel Veske (1843-1890) oli esimene väljaõppinud eesti keeleteadlane. Veske luuletustest “Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt” ja “Mingem üles mägedele” on saanud rahvalikud laulud.

• Helilooja, organist ja koorijuht Mihkel Lüdig (1880-1958) korraldas 1908 Peterburis esimese eesti heliteostest koosneva sümfooniakontserdi. Oli Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutajaid ja esimene direktor. Tema koorilaulust “Koit” on saanud üldlaulupidude sümbol.