Kui toiduohutus oleks reaalajas koheselt kättesaadav kõikidele osapooltele (s.h tarnija, tootja, järelevalve, tarbija), siis M.V. Wooli taolisi juhtumeid ei oleks.

Bakter Listeria monocytogenes on maailmas laialt levinud ja neid leidub kõikjal
ümbritsevas keskkonnas. Oluline on aga see, et ta ei tohi hakata arenema, mis antud bakteri puhul toimub vahemikus 1-45 ℃, optimaalne kasv saavutatakse vahemikus 30-37 ℃.

Kus võis M.V. Wooli bakter ohtlikult arenema hakata - nii palju võimalusi!

1. Kalakasvatusest. Kala püüti ja ei hoitud õigel temperatuuril?

2. Transport kalakasvatusest – M.V. Woolini. Külmikautos ei olnud vajalik temperatuur tagatud (max 4 kraadi)?

3. M.V. Woolis – Kala ladustati valel temperatuuril? Töötlemispinnad olid bakteriga saastunud? Töötajate puhtus ei olnud piisav? Töötlemine kõrgemal temperatuuril kui lubatud? Jne.

4. Transport M.V. Woolist hulgikaubandusse. Külmikautos ei olnud vajalik temperatuur tagatud (max 4 kraadi)?

5. Ladustamine hulgikaubanduses. Kalatooteid ei hoitud õigel temperatuuril?

6. Transport hulgikaubandusest jaekaubandusse. Külmikautos ei olnud vajalik temperatuur tagatud (max 4 kraadi)?

7. Ladustamine jaekaubanduses/pakiautomaadis. Kalatooteid ei hoitud õigel temperatuuril?

8. Tavatarbija poekotis. Poekott seisis tarbijal soojas pakiruumis?

9. Tavatarbija külmkapis. Toodet tarbiti veel peale kõlblik kuni kuupäeva ületamist?

Kui kogu eelnimetatud ahel kasutaks reaalajas toiduohutuse lahendusi, mis oleks nähtavad kõikidele osapooltele – esmatootja – transport – tootja – transport -hulgikaubandus – transport -jaekaubandus – transport – tavatarbija- järelevalve, oleks toiduohutus tagatud.

Tehnoloogilised lahendused ehk digitaalne toiduohutuse platvorm on Eestis juba olemas, võtame selle siis kasutusele!?