Asutati Maausuliste Viru Koda

 (24)
Viru  Koja juhatus
Viru Koja juhatusFoto: erakogu

Laupäeval asutati Torvastvere (Kadrina) kihelkonna Uuekülas Maausuliste Viru Koda. Asutav kogu kinnitas põhikirja, valis juhatuse ning arutas tegevuskava.

Viru koda olid tervitama tulnud maausuliste teiste kodade esindajad. Koja asutamine algas Ilumäe Hiieniinepuu juures toimunud palvusega.

Uus koda soovib edendada viru maausku, elma (kultuuri) ja samuti viru keelt. Tähelepanu pööratakse kindlasti hiite ja teiste looduslike pühapaikade uurimisele, tutvustamisele ja kasutamisele. Kavas on jätkata juba varem tavaks saanud sündmuste nagu Samma Tammealuse suvistepüha ning Kunda Hiiemäe päeva korraldamist. Koda hoiab kindlasti silma peal põhiseadusliku usuvabaduse järgimisel, et vältida näiteks laste seadusevastast usulist pööramist üldhariduskoolides ja lasteaedades.

Viru koja vanemaks sai Ahto Kaasik, kes juhib Tartu ülikoolis looduslike pühapaikade arengukava rakendamist ning juhib ühiskondlikus korras ka üle-eestilist Maavalla koda. Juhatusse kuuluvad veel ettevõtja Ülle Männik ning sõjaväelane Meelis Kütt.

Suurem osa koja liikmeid elab Virumaal ning nende hulgas on õpetajaid, talunikke, sõjaväelasi, ettevõtjaid, kunstnikke, toimetajaid ning teiste elualade esindajaid.

Põhikirja kohaselt võivad kojaga liituda Viru- ja Vadjamaaga seotud maausulised. Koda on vadjalastele avatud seetõttu, et Virumaa idaosa on vadjalaste ajalooline asuala ning Kuremäe Hiiemägi vadjalaste kõige püham paik. Lisaks on vadja keel üks maakeeltest ning vadjalased osa maarahvast.

Seotud lood:

Viru maausulised on olnud hiite kaitsel tegusad juba kümmekond aastat. Seni Härjapea kojas tegutsedes on suuremad õnnetused ära hoitud Mahu Tammealuse hiies, Purtse Hiiemäel ning Kunda Hiiemäel. Jätkatud on II Maailmasõja paiku katkenud hiiepühade pidamise tava.

Maausuliste Viru Koda on Eesti põlisusuliste katusühenduse Maavalla koja viies kohalik koda.

Maausulised järgivad maarahva ajaloolise loodususu tavasid ja uskumusi ning eelkõige selliseid, mis on meieni elavalt jõudnud. Maausu pidulikumad talitused on seotud inimese eluringi tähtpäevade — varrude, pulmade ja matustega ning aastaringi pühadega, näiteks jõulude ja munapühaga. Seejuures on maausk nagu maakeelgi piirkonniti mõnevõrra erinev. Näiteks peetakse põhjarannikul jaguaega ning mujal hingedeaega. Lõuna maausus austatakse jumalate kõrval imäsid-esäsid, mujal aga haldjaid.

Ilmselt kõik eestlased järgivad maausu tavasid ja uskumusi, mis elavad eesti keeles ja elmas.
Näiteks kasutatakse maausulisi soovisõnu tere!, jõudu!, jatku!, peetkase jaani- ehk leedotuld, lastakse liugupäeval liugu jpms. Maausulist inimest eristab tavalisest eestlasest eelkõige enesemääratlus ning teadlik soov õppida ning järgida võimaluse korral esivanemate põliseid tavasid ja uskumusi.

Väljavõtteid Maausuliste Viru Koja põhikirjast

1. Koja tegevuse eesmärk on:
1.1 oma liikmete usuliste, kõlbeliste ja hariduslike tarviduste rahuldamine;
1.2 põlisrahva loodususu avaldumiseks vajaliku vaimse ja ainelise kultuuri ja looduskeskkonna hoidmine, uurimine ja tutvustamine avalikes huvides.

3.1 Koda ühendab inimesi, kelle maausulise maailmavaate aluse moodustab esivanemate vaimse pärandi (s.h uskumuste) järjepidevust kandev osa, mida seovad ühised põhimõtted teiste põhja-metsavööndi põlisrahvaste põlise maailmanägemisega.

4.1 Maausuliste tavade järgimine ning usulistel talitustel osalemine on soovituslik ja vabatahtlik.
4.2 Maausulised talitused on seotud inimese eluringi tähtpäevade (varrud, pulmad, matused) ning aastaringi tähtpäevade (näiteks munapüha, hingedeaeg, jõulud) ajaloolise kombestiku järgimisega.
4.3 Inimese eluringi tähtpäevadega seotud talitused toimuvad peamiselt kodudes.
4.4 Hiied, pühad allikad, kivid, puud jm ajaloolised looduslikud pühapaigad on isiklike, perekondlike ja kogukondlike usutalituste (mõtlus, jõu kogumine, palvetamine, andide viimine, ravimine jm) paigaks.