Autahvel: maaelu tähed 2011
Tipptuletõrjujad Järvamaalt
Eesti tuletõrjespordi meistrivõistlustel saavutas võidu Järvamaa võistkond, kuhu meestest kuulusid Margo Tammepõld, Ilmar Koppel, Siim Kukk, Ardi Luuk, Tõnis Saar, Ivar Pipar, Martin Seetur ja Martin Tamlak.
Lisaks arvestati ka noorte tulemust. Võistlusaladeks olid konksredeliga ronimine õppetorni, 100 meetri takistusriba läbimine, 4x100 meetri tuletõrje teatejooks ja võistlushargnemine mootorpumbaga.
Parimad talupidajad Raja talust
Eestimaa Talupidajate Keskliidu konkursi “Eesti parim talu 2011” võitis Raja talu pere ehk Kaupo Uukivi ja Mare Raja Lääne-Virumaalt Vihula vallast Annikvere külast.
Kasvatatakse teravilja ja rapsi ligi 600 ha-l. Tallu on ehitatud uus kuivati, ladu-hoidla, soetatud korralik tehnika. Majandatakse keskkonnasõbralikult. Uukivi esivanemate talu ilmestavad puidust ja maakivist hooned.
Väärismõisad Vihula vallast
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse konkursi “Eesti avastamata aarded” võitjaks tunnistati Vihula valla kolm kaunist mõisa – Palmse, Sagadi ja Vihula. Võidu tõid nende omavahelisest koostööst tekkiv sünergia ja muljetavaldav tegevus turistidele tutvustamisel.
Konkursi eesmärk on väärtustada uusi turismi sihtkohti Euroopas.
Parim metsamees Raupa talust
Alates 1994. aastast valib Eesti Erametsaliit igal aastal Eesti parima talumetsa majandaja. Tänavu pälvis selle tiitli Enn Raide Valgamaalt Raupa talust.
Raide on taastanud vana metsatalu, asjatundlikult oma metsa majandanud ja aidanud seda teha ka teistel omakandi metsaomanikel.
Aasta küla – Prandi Järvamaalt
Liikumine Kodukant kuulutas tänavu aasta küla tiitli vääriliseks Prandi küla Järvamaalt Koigi vallast. Sellesse külla on viie aasta jooksul tulnud läbi projektide 5 miljonit Eesti krooni ehk 320 000 eurot. Hulk töid on tehtud talgute korras.
Suured muutused küla ellu tõi sügisel 2006 asutatud külaselts MTÜ Prandi küla ja allikad, mida on juhtinud väsimatu sädeinimene Õnne Põllumets.
Maagilisel kuupäeval 11.11.11. avati Prandi uhke ja avar külamaja.
Parimad koolikokad Väänast
Tallinna toidumessil peetud konkursi “Parim koolisöökla 2011” finaali võitis Vääna mõisakool, mida esindasid Jaanika Rist ja Katrin Noodapera.
Võidu tõid neile värskekapsa-hakklihasupp, kamakreem ning räimepannkook köögiviljadega.
Konkursi finaalis osalesid seitsme kooli kokad.
Maakarja ja hobuse päev
Eesti Hobusekasvatajate Selts nimetas aasta teoks hobusekasvatuses 13. augustil Kurgjal Jakobsoni talumuuseumis peetud esimese eesti maakarja ja eesti hobuse päeva.
“On tori hobuse päev ja eesti raskeveohobuse päev. Eesti hobune on, aga tema päeva mitte! Tuli see asi lihtsalt ära teha,” sõnas ürituse peakorraldaja
Maila Kukk.
ROKi laureaat Tartu vallast
Tartu vallavanem Aivar Soop sai spordi katkematu ja kõigekülgse eestvedamise ja tagantlükkamise tunnustusena Rahvusvahelise Olümpiakomitee auhinna “Sport ja sotsiaalne vastutus”.
Soop on juhtinud Tartu valda 18 aastat, tema eestvõtmisel on valminud kaks staadioni, kaks spordisaali, tenniseväljak, suusa- ja maadlusmaja, valgustatud suusarada ja kergliiklusteed.
Vallas on spordikool, järgmisel aastal avatakse gümnaasiumis spordiklass.
Korduvalt on võidetud valdade spordimänge.
Parim mesinik – ühekorraga Hiiumaalt ja Tallinnast
Eesti Mesinike Liidu liikmed valisid aasta mesinikuks Uku Pihlaku. Pihlak on päritolult hiidlane ja peab oma mesilasi Hiiumaal Emmaste vallas. Kuna ta on ametis Tallinna Tehnikaülikoolis, on ta ka Tallinna mesinike ühenduse eestvedaja.
Ta on mesilasi pidanud 20 aastat, olnud pikka aega mesinike liidu juhatuses, toimetanud ajalehte Mesinik ja olnud sadade mesindusürituste korraldaja. Tema toimetatud on ka enamik Eestis ilmunud mesindusalaseid trükiseid. “Eelkõige on Uku aga suurepärane mesinik, kolleeg, sõber ja vanaisa,” hindavad ametikaaslased.
Auhinnatud mullaaurutaja tegutseb Pärnumaal
Tunnustusürituse “Märka Leaderit” parima maaettevõtlusprojekti auhinna võitis OÜ Matogard omanik Mart Ruumet Pärnumaalt.
Ta hankis ainulaadse aurutamistehnoloogia, mis kuumutab mulla ja komposti kuni 90 kraadini, hävitades umbrohuseemned ja taimehaigused.
Mart Ruumet toodab Tori vallas umbes 200 tonni mullasegusid aastas – nii köögiviljadele, suvelilledele kui toataimedele, kasutades selleks tori hobuste sõnnikut.
Maaraamatu-koguhoidja Saugalt
Aasta maaraamatukoguhoidja tiitli pälvis tänavu Sauga raamatukogu juhataja Piia Salundi Pärnumaalt. Muu hea kõrval on Salundi ka üks e-raamatukogu asutajatest. e-raamatukogusse digitaliseeritakse eesti kirjandust ja riputatakse see tasuta lugemiseks internetti.
Tiitlit annab välja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing.
Parim konsulent Vigalast
Põllumajandusnõustajad valisid endi seast parimaks taimekasvatuskonsulent Lilia Kulli. Hinnati tema aktiivsust, uute klientide leidmist ning abivalmidust. Kuigi parim konsulent elab Vigalas, on tal kliente nii Lääne-, Rapla- kui Viljandimaalt.
“Eriti hindame teda sellepärast, et ta ei nõusta mitte mõne teise ameti kõrvalt, vaid teeb seda põhitööna,” kiidab ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige Thea Kaurla.
Parim viljakasvataja Puhja Ettevõtetest
Tänavusel viljelusvõistlusel osalenutest sai suurima saagi Anti Mets, 7,8 tonni talinisu hektarilt. Mets juhib Võrtsjärve ääres tegutsevat OÜd Puhja Ettevõtted.
Viljakasvatust alustas ta 2000. aastal kahe hektari põllu ja 25hobujõulise traktoriga. Kümne aastaga suurenes külvipind 400 hektarini, mees soetas kaasaegse masinapargi.
Mullu ostis Mets ära majandusraskustesse sattunud OÜ Puhja Ettevõtted ja kahekordistas viljeluspinna. Nüüd on tal ligemale 800 hektarit põldu.
Parima rukkisaagi sai võistuviljelejaist Urmas Nurmsalu Savikoti Agrost, parima suvirapsi Helina Märtmann Estonia OÜst ja parima talirapsi Urmas Uustalu Pae Farmerist.
Äädika-kärbes su oma kodust
Selleaastaseks staariks mitte ainult maal, vaid kindlasti ka linnas, on teenitult äädikakärbes. Ilmusid nad nagu tavaliselt koos esimeste tomatite ja ploomidega eikusagilt, täpitasid oma mustusega üle peeglid ja aknaklaasid ning paljunesid tundmatul viisil kiiremini kui ükski püünis neid tappa jõudis.
Nad tungisid sekunditega kõigisse õõnsatesse toidunõudesse, mis söögilauale või kraanikausiservale pisukeseks pidama jäid. Nende eriline lemmik oli muidugi poolik õlleklaas või värskelt tühjaks valatud taara.
Tavaliselt haihtuvad nad sama kiiresti, kui on saabunud – just siis, kui viimane õunamahlapurk kinni kaanetatud ja esimene vilu kontidesse pugenud.
Aga sel aastal on nad üles näidanud paremat kohanemisvõimet kui kormoranid. Sääsed on ammu külma eest plehku pistnud, porilane puuriida vahele või aknaprakku talveunne pugenud, luiged lõunasse lennanud, aga äädikakärbes, see istub endiselt köögiriiulil ja uurib, mis täna menüüs on. Isegi kallil pühade ajal kaklesid nad jõuluporteri klaasiserval – kes esimesena sukelduda saab.
Kodukeemia ajab endal silmad vett jooksma, kass põgeneb iga kord kabuhirmus toast, kui sitikaid elektripiitsaga mööda maja taga ajan, aga nemad, sunnikud, on järgmine päev platsis nagu miškad.
