Deiw Rahumägi: Oleks raha, võiks Nõvale kasvõi Estonia teatri teha
Rahumägi valiti Nõva vallavanemaks, kuigi 141 nõvalast andis allkirja senise vallavanema toetuseks, kirjutab portaal Läänlane. Nõval elab alla 400 inimese. Volikogu võttis häältega 4:3 Tõnu Raagi vallavanema-ametist maha ja valis nelja poolthäälega Deiw Rahumägi asemele. Kusjuures Raag oli vallavanemaks saanud kaks nädalat tagasi nii-öelda vea tõttu, kui volikogu Reformierakonna koalitsiooni üks liige hääletas väidevalt kogemata Raagi poolt, kuigi varem olid koalitsiooni liikmed kokku leppinud Rahumägi toetamises.
Rahumägi töötas siseministeeriumis 7. veebruarist 2000 kuni 12. maini 2002 kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu asekantslerina. Siis loodi regionaalministri ametikoht ja Rahumägi asus tööle regionaalminister Toivo Asmeri juurde. Rahumäe eestvedamisel sai valmis omavalitsuste ümberkorraldamise kava, mille järgi oleks Eestisse jäänud 107 omavalitsust. Kava tekitas maal muidugi pahameeletormi, omavalitsusjuhid olid tulivihased. Väidetavalt oli Deiw Rahumägi olukorda kommenteerinud sõnadega: "Kui sood kuivendatakse, siis konnadelt ei küsita."
Te olete vist see mees, kes tegi kuulsa 107 omavalitsuse haldusreformikava?
Jah. Tookord oli (haldusreformi ette valmistades - toim) põhimõte kihelkonna teema.
Selles nii väikseid valdu nagu Nõva eriti ei olnudki ette nähtud. Kas teie vaated väikevaldade osas on muutunud?
Rääkides liitumisest räägime me vaesusest. Tegelikult on küsimus selles, kuidas oleks võimalik pakkuda kogukonnale teenuseid, olgu see siis liitumise, koostöö või on mõne kolmanda võimaluse abil. Võib-olla on nendeks sihtprogrammid, mida peaks ellu viima riik läbi oma regionaalpoliitika.
Küsimus on lihtsalt see, et kõigepealt tuleks paika panna, missugused teenused missugusel tasandil ja missuguse kvaliteediga peavad olema kättesaadavad. Sel juhul ei ole ühinemine, nagu need isetekkinud lumepallid, nii oluline. Näiteks kui kaks vaest liituvad, saab asi olema vaene, minge vaadake Otepääd. Tähtis on see, missugune ressurss ühinemisega tekib.
Eks me peame vaatama ka seda, et kui palju reform maksab. Kui me peaks suuri uusi tõmbekeskusi hakkama kunstlikult looma koos nii sotsiaalse kui ka füüsilise taristuga, siis see läheb väga kalliks. Siin ei saa lüüa ühe vitsaga. Ida-Virumaal on võib-olla asjad hoopis teistmoodi kui Lääne-Virumaal. Tuleb väga kainelt ja ka teaduslikult seda asja vaadata, kuidas oleks ikkagi nii, et inimene ära ei lähe, et on rahul teenusega, mis talle pakutakse. Ja on selge, et see sõltub nagunii rahast. Kui me oleks rikkad, siis võiks ju Nõvalgi olla Estonia teater. Miks mitte? Nii lahe oleks ju käia suures teatris, aga me peame aru saama, mis tasandil missugune teenus kui palju maksab.
Pikemalt loe intervjuud Läänlasest
Kuula ka helisalvestust volikogust, kus Rahumägi oma kandideerimist selgitab.