Estonian Celli juhatuse liikme Siiri Lahe sõnul näitavad uue aasta alguses tehtud tuukri- ja sonariuuringud mitmeid ootamatuid purunemisi süvamere väljalasul.

“Meie palvel tehti süvamerelasu kohta tuukriuuringuid kolmel korral. Need kinnitasid ebameeldiva üllatusena, et süvamerelasu toru ei ole kavandatud ulatuses merepõhja sees ega kaetud liivaga. Kokku leiti 2,4 kilomeetri pikkusel süvamerelasul kümmekond purunemiskohta ja lisaks on selle ots paindes,” selgitas Lahe, lisades, et Estonian Cell soovib tänada tähelepanelikke inimesi, tänu kellele leiti toru purunemised faasis, mil nende parandamine on veel suhteliselt lihtne.

Lisaks täiendavate tuukriuuringute tellimisele on ettevõte põhjalikult läbi töötanud süvamere rajamisele eelnenud uuringuid ja sellega seonduvaid dokumente. Täiendavate tuukriuuringute tegemine viibis ettevõttest sõltumatute keeruliste mereolude tõttu. “Ehkki meil pole hetkel veel lõplikku raportit kõigi uuringute kokkuvõttena, esitasime Keskkonnainspektsioonile esialgse info remondiplaanide kohta,“ lisas Lahe.

Varem tuvastatud lekete parandamiseks tellis Estonian Cell spetsiaalsed muhvid ning nende paigaldustööd viiakse läbi esimesel võimalusel, kui muhvid on Eestisse saabunud, mereolud piisavalt stabiilsed ning võimaldavad remonttööde teostamist. “Esimeses järjekorras plaanime parandada kõige kaldapoolsema esimesena avastatud lekkekoha ja siis liikuda samm-sammult süvamere väljalasu otsa suunas,” selgitas Lahe.

Tehase süvamerelask paigaldati Kunda lahte 2006. aastal enne tehase käivitamist ning selle eluiga oleks pidanud olema vähemalt 50 aastat. „Süvamere väljalasu purunemine peale 11 kasutusaastat oli ettevõtte jaoks väga ootamatu. Purunemise põhjust ei ole seni tehtud uuringute alusel võimalik üheselt tuvastada ning seetõttu ei saa me hetkel väita, kas tegu on loodusjõudude või inimtekkelise põhjusega,“ kommenteeris Lahe.

Lisaks purunenud kohtade remondile otsib ettevõte lahendusi, et tagada toru edasine stabiilsus mere põhjas toru kasutusaja jooksul. „Edaspidi planeerime teostada regulaarseid tuukriuuringuid iga-aastaselt kogu toru ulatuses, et tagada võimalike riskikohtade varajane tuvastamine ja lekete ennetamine,” selgitas Lahe.

Lahe kinnitas veekord, et merre jõudev puhastatud heitvesi on tervisele ja keskkonnale ohutu ning selle kvaliteet vastab keskkonna kompleksloa normidele. Ettevõttel on kohustus võtta tehasest väljuva heitvee kvaliteediproove igapäevaselt. „Kõik proovid on võetud õigest kohast. Süvamere väljalasutorus puhastatud heitvee kvaliteet ei muutu,“ ütles Lahe.

Ka Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadurite poolt eelmisel aastal teostatud merekeskkonna seire raport, mis jõudis Estonian Cellini möödunud aasta lõpus, kinnitab, et ettevõtte heitveel puudub negatiivne mõju Kunda lahe põhjataimestikule ja –loomastikule. Samuti ei ole ületatud raskemetallide kontsentratsiooni piirnorme ja puudub heitvee mõju vee ja setete hapnikusisaldusele.

Ehkki merevee seirepunktid olid valitud tellimise hetkel teada olnud ainsat süvamere väljalasku arvestades, on tulemuste tõlgendamisel juba arvestatud lekke toimumisega ja süvamere väljalasuga kavandatust erinevas kohas. Raport kinnitas, et kõik selle aruande valmimiseks toimunud mõõtmised on tehtud vähem kui 3 km kaugusel heitvee reaalse merre jõudmise kohast ja peegeldavad seega heitvee mõju piirkonna üldisele keskkonna seisundile.

Ettevõte on valmis igakülgseks koostööks Keskkonnainspektsiooniga ootamatult avastatud lekkekohtade parandamisel ja asjaolude selgitamisel.

Kundas asuv Estonian Celli haavapuitmassitehas alustas tootmist 2006. aastal. Ettevõte toodab kõrgekvaliteedilist kemi-termo-mehaanilist haava puitmassi, mis eksporditakse 100%-liselt erinevatesse Euroopa ja Aasia riikidesse.