Eleringi kommunikatsioonispetsialisti Ain Kösteri kinnitusel on EstLinkide töökindlus keskeltläbi eeskujulik. EstLink2 oli eelmisel aastal töökorras 98,45% aasta tundidest.

"See on ilmselgelt kõrgem näitaja kui n-ö keskmisel (tavalisel) elektrijaamal. Eesti Energia kõige uuem jaam – Auvere – on näiteks praegu rikkis. Turule teatatud, et Auvere on turult ära 13. maist kuni 25. juunini," kirjeldab Ain Köster olukorda.

Ta märgib, et ei ole nii, et ainus alternatiiv Eestis toodetud elektrile on Vene elekter - kui Vene elekter turult ära võtta, kasutame lihtsalt rohkem Põhjamaades ja mujal Euroopas toodetud elektrit. Euroopa Liidu eesmärk energeetikas ongi üks võrk ja üks turg, täpsustab ta.

Soome kaudu tuleb sisse peamiselt siiski Põhjamaade elekter. Läti kaudu saab Eesti kasutada elektrit, mis tuleb Leetu Poolast või Rootsist. Leedu impordib elektrit alates Ignalina tuumajaama sulgemisest.

"Mingit probleemi varustuskindlusega pole tekkinud. Tõenäosus, et kõik Baltimaade ühendused Läände (EstLink 1 ja 2, NordBalt, LitPol) on katkenud, on üliväike," räägib Köster. "Pole mõtet ehitada ja üleval pidada välisühendusi ja samal ajal rajada oma riiki elektrijaamu, mis ei suuda turul konkureerida ehk mille ehitamise või ülalpidamise peab tarbija või maksumaksja kinni maksma. See on liiga kallis."

Köster usub, et praegu pole näha Euroopa sattumist elektripuudusesse. Tõsi on aga see, et tootmisvõimsuste ülejääk on kiiresti vähenenud ja vähenemas. Eesti on väga väike Euroopa või ka Põhjamaade ja Balti ühise turu mastaabis. Meie tarbimine ja tootmine suurt pilti ei mõjuta, kinnitab ta.