Eesti Energia teenib maaomanike arvelt
Eesti Energia kogub tarbijailt raha, et maaomanikele elektrivõrkude-rajatiste talumise eest tasu maksta. Tasu määrad on aga nii pisikesed, et paljud maaomanikud jätavad raha küsimata.
Iga elektritarbija maksab Eesti Energiale (EE) maaomanike jaoks mõeldud tehnovõrkude ja -rajatiste talumise tasu katteks 0,16 senti kilovatt-tunni eest.
Majandusaastal 2007/2008 (EE majandusaasta algab 1. aprillist) laekus nii 11,9 miljonit krooni. EE arvestas, et peab panema omalt poolt veel raha juurde, kuna koos tagasiulatuvate summadega tulnuks maaomanikele maksta kokku üle 28 miljoni krooni.
Tegelikult esitasid maaomanikud talumistasu saamise taotlusi ainult 148 000 krooni ulatuses. Seega pidi EE välja maksma kõigest 0,5% potentsiaalsest summast ja sai peale selle üle 11 miljoni krooni boonust.
Tasu on liiga väike
Talumistasu, mida saab vaid siis, kui taluja ise avalduse kirjutab, kehtestati 2007. aasta alguses. Seni olid maaomanikud kohustatud avalikes huvides vajalikke tehnovõrkusid ja -rajatisi tasuta taluma.
Riigikogu muutis seadust, kuna riigikohus leidis, et tasuta talumise kohustus pole õiglane. Seaduse muutmine võttis aega mitu aastat.
Tulundusmaal kujunes tasu suurus uskumatult väikeseks. Riigikogu määras põllu- ja metsamaa puhul tasu arvestuse koefitsiendiks 0,1, mistõttu hüvitis kujuneb tillukeseks, näiteks 2 või 48 senti hektari kohta. Enamasti ei kata tasu isegi maamaksu, mida omanik liinialuste eest maksma peab.
Maaomanikud on arutanud teemat erametsaportaali foorumis. Viimati on seal sõna võtnud maaomanik Tiit, kes märgib, et tema metsast läbi mineva liini talumise tasu summaks kujunes kaks krooni aastas.
Kui seadusemuudatus välja tuli, võtsid mõned maaomanikud ette Eesti Energiat õnnitleda võidu puhul poliitikute üle.
Õiguskantsler harutab
Tehnovõrkude ja -rajatiste talumise naeruväärselt väikese tasu kehtestamise kooskõla põhiseadusega uurib era-
metsaliidu pöördumise põhjal praegu õiguskantsler Indrek Teder. "Maaomanikel puudub tõepoolest motivatsioon selle tasu nõudmiseks," on Tederi üks nendinguid.
Menetlus kestab, ent õiguskantslerile on jõudnud teemat kommenteerida majandus- ja kommunikatsiooni-, justiits- ja rahandusminister. Kaks esimest on leidnud, et talumistasu suurus on väga õiglane, kuna muidu peaks avalikkus võrguteenuste eest rohkem maksma, aga avalikkusel pole selleks huvi.
Tähelepanu väärt on ka, kuidas ministrid selgitavad, miks ei saa maaomanikele liinialuste maade puhul hoopis maamaksusoodustust anda.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts leiab, et see poleks õiglane, kuna maaomanik ikkagi mõningal määral võib seda maad kasutada, kui on tehnorajatise omanikult loa saanud.
Talumistasu
- Kui kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut talumiskohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus taotleda tehnovõrgu või -rajatise omanikult talumistasu.
- Tasu hakatakse arvestama tagasiulatuvalt alates 2004. aasta 1. novembrist, kui vastav taotlus esitatakse hiljemalt 2010. aasta 1. juuliks.
- Iga-aastase tasu suurus on tehnovõrgu või -rajatise kaitsevööndi maa üheprotsendilise maksustamishinna arvulise näitaja ja vastava koefitsiendi korrutis. Koefitsient on elamu- ja kaitsealusel maal 0,75, ärimaal 0,5, tootmis-, mäetööstus- ja sotsiaalmaal 0,25, veekogude, transpordi-, jäätmehoidla-, riigikaitse- ja maatulundusmaal 0,1 ning sihtotstarbeta maal 0,05.
Allikas: asjaõigusseaduse rakendamise seadus