„Metsaomanikke koondava Eesti Erametsaliidu nimel on rõõm tõdeda, et õigusruum toimib ja aitab õigluse jalule seada. Õiguskantsleri seisukohavõtt näitab, et probleemi ei saa enam taandada poliitilisele tahtele - küsimus on Eesti riigi aluspõhimõtete toimimises ja kehtiva põhiseaduse täitmises.“

Looduskaitseseadus lubab riigil piirata avaliku hüve ehk meie looduse kaitsmise huvides maaomaniku õigusi kaitstavatel aladel. See on õige ja vajalik, arenenud maailmas üldlevinud poliitika, märkis õiguskantsler oma kirjas. Looduskeskkonna kaitsmise ja loodusressursside säästva kasutamise nõue tuleneb põhiseaduse §-dest 5 ja 53. Seadusandja pole aga praeguseni taganud olukorda, kus oluliste looduskaitseliste piirangutega maa riigile müük leiaks aset mõistliku aja jooksul.

Taasiseseisvumisest saadik on kestnud olukord, kus väljaspool Natura 2000 asuvatel kaitsealadel riik hüvitist ei maksa. Looduskaitseliste maade väljaostmiseks kulub praegu kuni kümme aastat ning ootejärjekorras on üle 200 avalduse.

Õiguskantsleri ettepanekute eesmärk on kindlustada, et seadusandja poolt ettenähtud hüvitis, mis loob tasakaalu avalike ja erahuvide vahel, oleks maaomanikele ka tegelikult kättesaadav ja toimiv.

Eesti Erametsaliit on Vabariigi Valitsust aastaid kutsunud probleemi lahendama. 3. juulil 2015 esitas Eesti Erametsaliit pöördumise Eesti Vabariigi õiguskantsleri poole, milles palus õiguskantsleril välja selgitada, kas looduskaitseliste piirangute kompenseerimine ja seda reguleerivad looduskaitseseaduse sätted on kooskõlas põhiseadusega.