Eesti esimene rahvusatlas võtab kokku riigi 100-aastase arengu
Eesti vabariigi 100. sünnipäevaks pühendatud atlas on suunatud eelkõige Eesti kartograafia ajaloost ning tänapäevasest värskeima andmestikuga seisust huvitatud inimesele. „Atlasesse tuleb suurel hulgal nii ajaloolisi kui ka hetkeseisu kajastavaid kaarte. See annab võimaluse näha nii Eesti kartograafia arengut kui ka Eesti elu-olu muutusi. Kaarte saab kasutada nii kodu-uurimises, õppe- kui ka teadustegevuses,“ sõnas rahvusatlase üks arendaja, TÜ inimgeograafia teadur Taavi Pae.
Eesti rahvusatlast pole senini ilmunud. Esimene eestikeelne atlas nägi ilmavalgust 1859. aastal. „1930. aastatel alustati küll geograaf August Tammekannu eestvedamisel Eesti rahvusatlase väljaandmise eeltöödega, kuid trükki jõudis neljasajast plaanitud kaardist vaid üks – kõrgussuhete kaardileht mõõtkavas 1:750 000,“ rääkis Pae.
Taasiseseisvunud Eestis on ilmunud mitu kaardiraamatut, millel on rahvusatlase tunnused. Olulisimad neist on koos- ja kaastöös Tartu ülikooli geograafia osakonnaga ilmunud Avita „Kooliatlas“ (2004), „Eesti ajaloo atlas“ (2006), Eesti entsüklopeediakirjastuse „Suur maailma atlas“ (2005) ning Regio „Eesti teedeatlas“.
„Geograafia osakond on näidanud end võimeka kartograafia-alase info koguja ning üldistajana,“ ütles Pae, lisades, et nüüd, Eesti Vabariigi ja ka geograafia osakonna 100. sünnipäeval, on sümboolne anda välja esimene Eesti rahvusatlas.
29. detsembril 2015 asutas Tartu ülikooli geograafia osakond Eesti rahvusatlase toimetuskolleegiumi. Kolleegiumi ülesanne on koordineerida geograafia osakonnas juba tehtud mahukaid eeltöid atlase väljaandmiseks ning kaasata atlase koostamisse erinevaid asutusi, eksperte ning kaardifirmasid (nt Regio), et tagada rahvusatlase erikaartide info kõrge kvaliteet.
Rahvusatlase ilmumine on planeeritud 2019. aasta lõppu, mil eestikeelsel Tartu ülikoolil ja geograafia osakonnal täitub 100 aastat.
