Eesti ja Rootsi kaubandusvõrgus on müügil ohtliku nakkusega tomatid
„Praegusel globaliseerumisajastul, mil toimub ulatuslik toiduainete, sealhulgas köögiviljade import ja eksport, on väga oluline taimematerjaliga levivate kahjustajate järelevalve,“ rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Kadri Just. Majanduslikult üks kasumlikumaid köögiviljakultuure maailmas on tomat, mis on vastuvõtlik ligikaudu 200 taimehaigusele.
Reedel, 3. veebruaril tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele põllumajanduse õppekava doktorandi Kadri Justi väitekiri „Begomoviiruste infektsioon tomati viljas“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks põllumajanduse erialal.
Tööst selgus, et Eesti ja Rootsi kaubandusvõrgus on müügil ohtliku viirusega nakatunud tomatid, seejuures leidis kinnitust, et ka tomati vili on võimalik viiruse allikas.
Viirushaigustest on maailma mastaabis üks ohtlikumaid begomoviiruste perekonda kuuluv tomati kollase keerdlehisuse viirus (Tomato yellow leaf curl virus, TYLCV), mis põhjustab kuni 100% saagikadu. Viirust kannab edasi tubakakarilane Bemisia tabaci ning see levib ka seemnetega.
„Nii viirus kui ka seda levitav putukas kuuluvad Euroopa Liidus karantiinsete taimekahjurite nimekirja. Sellest hoolimata levib viirusega nakatunud taimematerjal laialdaselt, sest tubakakarilane esineb Lõuna- ja Kesk-Euroopas nii avamaal kui ka katmikistandustes ning põhjapoolsematel aladel kasvuhoonetes,“ rääkis Just. Seetõttu on oht, et tomati kollase keerdlehisuse viirus võib stabiliseeruda ka Põhja-Euroopa katmikaladel.
Just tõi probleemina välja asjaolu, et nakatumise äratundmine on keeruline, sest nakatunud tomati viljal ei esine väliseid haigustunnuseid. Doktoritöö eesmärk oli uurida, kas Eesti ja Rootsi jaekaubanduses müügil olevad Vahemere ja Lähis-Ida piirkonnast imporditud tomativiljad on begomoviirustega nakatunud, kontrollida viiruse nakatamisvõimet ja selgitada välja viiruse nakkusprotsess tomativiljas.
Uurimistöö käigus leiti esmakordselt Eesti ja Rootsi kaubandusvõrgust nakkusvõimelised ohtlikku viirust sisaldavad tomativiljad (seejuures tuvastati viiruse kaks kõige levinumat tüve) ning avaldati nende DNA järjestused. Justi kinnitusel oli uuritud proovidest viiendik viirusega nakatunud. Esmakordselt tehti kindlaks seegi, et TYLCV paikneb tomativilja floeemikoes.
„Uuringutest selgus, et vilja valmimise käigus viiruse hulk selles suureneb ning imporditud tomativiljas olev viirus on nakkusvõimeline,“ ütles Just ning lisas, et kuigi varasemalt teati, et viirus esineb seemnete embrüos, siis selles töös täpsustati mikroskoopiliste fotodega esmakordselt selle paiknemine.
Vältimaks viiruse tulevasi võimalikke epideemiaid, on tingimata vajalik tõhustada nii imporditud tomatiseemnete kui ka -viljade seiret.
