Paljudel jõgedel asuvad noorkaladele kasvamiseks sobivad kärestikulised elupaigad paisudest ülevalpool ega ole jõkke tõusvatele kudekaladele kättesaadavad, mistõttu puudub neis ka looduslik järelkasv. Asurkondade taastamisel on RMK Põlula kalakasvatusosakonna juhi Kunnar Klaasi sõnul hea ära kasutada just tõkestatud alade potentsiaali. „Seal ei paku kasvandusest pärit lõhe noorkalad vabade elupaikade ja toidu pärast konkurentsi looduslikele noorkaladele,“ selgitas ta.

Tänavusuviseid lõhesid asustati oktoobris Pärnu jõkke Sindi paisust ülesvoolu asuvatele kärestikele 20 000, Valgejõkke Kotka paisust ülesvoolu 49 000, Purtse jõkke Sillaoru paisust ülesvoolu 32 000, Loobu jõkke Joaveski paisust ülesvoolu 21 000 ja Pühajõkke 5000 isendit. Need lõhed on koorunud tänavu kevadel ning alles väikesed, keskmiselt 6,2 grammi. Jõest lahkuvad nad merre toitumisrändele alles kaheaastasena ehk pooleteise aasta pärast.

10 000 tänavusuvist meriforelli asustati Pühajõkke ja 3000 kahesuvist lõhe, mis kaaluvad keskmiselt 20 grammi, Purtse jõkke.

Noorkalade asustamiseks väljastab load Keskkonnaamet, load tuginevad Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi soovitustele ja kalade head tervislikku seisundit kinnitavale Veterinaar- ja toidulaboratooriumi uurimisteatele.

Alates 1997. aastast on Põlula kalakasvandus kasvatanud ja Eesti jõgedesse asustanud üle viie miljoni lõhe, meriforelli ja jõeforelli.