„Eesti loodus - oma või võõras?”

 (1)
Põhja-Kõrvemaa Looduskaitseala
Põhja-Kõrvemaa LooduskaitsealaEero Vabamägi

Täna Tallinna loomaaias pidulikult avataval looduskaitsekuul arutletakse selle üle, kas loodus on oma või võõras ning millised muutused on toimunud ühiskonna ja inimeste suhtumises.

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul ollakse sina peal tavaliselt ikka heade tuttavatega ning hoida osatakse seda, mida tuntakse-teatakse. „Teinekord jäädakse ajapikku teineteisele võõraks. Prooviks seda seisundit inimese ja looduse suhetes ennetada,“ ütles ta.

Kuu jooksul keskendutakse peamiselt neljale teemale: hirmud looduses, inimese ja looduse suhe, rahvuspargid ning võõrliigid.

Üha rohkem kuuleme jutte inimeste hirmudest looduse ees. Hunt, karu, puugid, ämblikud, roomajad, mürgised taimed ja seened, uppumine laukasse, eksimishirm jms – kõik need hirmud hoiavad inimese loodusest eemal. Mõningad hirmud on juba iidsetest aegadest, nt essütaja, teised moodsa aja leiud. Looduskaitsekuul räägivad asjatundjad, kas neil hirmudel on alust ning selgitavad kuidas nendega toime tulla.

Teise äärmusena kipuvad inimesed looduses toimuvasse liigselt sekkuma, teadmata, et nende heateona mõeldud abi võib hoopiski karuteeneks osutuda. Kojutoodud nn hüljatud linnupojad, metskitsetalled, aga ka talvituvate veelindude toitmine ning muu taoline peegeldab samuti võõrdumist loodusest. Ekspertide kaasabil käime üle põhitõed, kuidas sellistes olukordades õigesti ja kohaselt käituda.

Inimene kujundab loodust ka liike ümber paigutades. Võõrliigid iseenesest ei ole tingimata halvad ning paljud neist, nagu nt hobukastan, on ilusad ning ohutud. Mure võõrliikidega tekib siis, kui nad hakkavad meie loodusesse sattudes võimust võtma ehk muutuvad invasiivseks, nagu on juhtunud karuputkede ja kährikkoeraga. Tavaliselt võib invasiivseks muutuda üks võõrliik sajast – millised täpsemalt, saab samuti teada.

Meie looduse kõige iseloomulikumaid ning samas ka silmapaistvamaid tahke ilmestavad rahvuspargid, Eesti esindusalad. Neist vanim, Lahemaa saab tänavu 45 aastaseks. Täna teadvustatakse üha enam kogukonnapõhist loodushoidu – inimesteta, kes meie kaitsealadel elavad, ilma nende toetuse, kaasamõtlemiseta ei saa loodushoid olla kestlik.

Tänavune looduskaitsekuu toimub juba 37. korda ja kuu kestab kuni 5. juunini.