Mullu toodi sisse üle 40 000 tonni kala ja kalatooteid.

“Niisugune fenomen on selgitatav sellega, et osa imporditud kalast saab Eestis lisandväärtuse ja seejärel eksporditakse,” selgitab põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome Maablogis, lisades, et sisse ostetakse kallimat kala, kui siit eksporditakse.

Üle 90% Eestis püütavast kalast moodustab kilu ja räim, millest põhiosa müüakse Venemaale ja Ukrainasse. Kilu ja räim on aga odavamad kui sisse toodav punane kala – lõhe ja forell.

“Meie keti näitel võib öelda, et kliendid eelistavad punast. Valge kala moodustas mullu vaid kaheksa protsenti kogu värske kala müügist,” ütleb Selveri avalike suhete juht Annika Vilu.

Mullu Selverites müüdud valgest kalast moodustas kodumaine 56% ja punasest oli eestimaine 21%.

Konkurentsitult kõige rohkem armastatakse jahutatud lõhet – seda osteti Selveritest üle 300 tonni. Värsket jahutatud räime osteti vaid veidi üle viie tonni. Kodumaiste kalade esireas on forell, räim, lest ja karpkala.

Piiri taha lihtsam müüa

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et mida suurem pood, seda parem kalatoodete valik. Kusjuures väiksemates ja ka maapoodides värsket kala ei pakutagi.

Turgudel oli värske kala, sealhulgas Eesti vetest püütu valik kõige laiem ja hinnad tunduvalt soodsamad kui poodides. Eriti kehtis see Eesti vete kalade kohta, mis kauplustes suhteliselt kallid (koha, ahven, haug, angerjas, tursk).

Lõhel ja forellil olid hinnavahed kaupluse ja turu vahel väiksemad. “Kodumaist kvaliteetkala on lettidele keeruline leida, sest paljud meie kalamehed ei suuda tagada külmaahelat, mis on eelduseks super- ja hüpermarketite lettidele pääsemiseks,” nendib Vilu.

Peipsi ääres kala püüdmise ja töötlemisega tegeleva OÜ Latikas juhataja Margus Narusing väidab aga, et kohalikesse poekettidesse on tunduvalt keerulisem kala müüa kui Lätti.

Nemad müüvadki pea poole oma kaubast Riiga, peamiselt Rimi ketti. “Seal on lihtsam asju ajada kui Eestis,” põhjendab mees.

Kodumaal jõuab müüki kolmandik OÜ Latika saagist – oma kauplusse Mehikoormas ja Tartu, Põlva ning Räpina Konsumitesse. Lisaks viiakse marinaadis ja suitsukala tellimuste alusel otse sööjatele nii Tartusse kui nüüd ka Tallinna. Selle töö jaoks on neil kaks bussi, millest üks on eurotoetuste abil ostetud.

Sügisel on plaan euroraha abil veel üks buss soetada, et kaubaringe laiendada.

Lisaks räimele ja kilule müüakse ka suur osa Eesti siseveekogudest püütud ahvenast fileena Euroopasse.

“Saksamaal, Šveitsis ja Prantsusmaal makstakse ahvenafilee eest väga head hinda, nii et need, kellel fileerimisvõimalused olemas, saadavad kala ära,” ütleb kala töötlemise ja müügiga tegeleva M.V.Wool omanik ja juhataja Mati Vetevool.

M.V.Wool on mageveekala lausa Soomest sisse toonud, kuna seda Eestis ei jätku.

Peamiselt toovad nad sisse siiski forelli ja lõhet, millest osa müüakse pärast soolamist ja suitsutamist taas piiri taha. Kolm neljandikku punasest importkalast läheb aga siinsele turule ja on ostjate poolt kohalikust kalast eelistatum.

“Ega Eesti haug ei ole odavam kui Norra lõhe ja ka kvaliteet on lõhel parem,” märgib Vetevool. Pealegi oli lõhe vanasti valgest kalast mitukümmend korda kallim, ja kui nüüd on hind võrdne või odavam, siis süüaksegi seda.

“Kui tahame õpetada oma lapsi kala sööma, siis peab neile suhu jõudma ilma luudeta kala,” toob mees välja veel ühe punase kala plussi. Kui lõhe ja forell on lastele suupäraseks muutunud, küll nad siis jõuavad ka kohaliku haugi, ahvena ja kohani.

“Me müüsime lõppenud aastal varasemast kolm-neli korda rohkem kohalikku kala,” nendib Mati Vetevool. “Eesti kala oli lihtsalt rohkem kättesaadav.”

Nemad saavad kohaliku kala Võrtsjärve ääres ja Pärnu kandis tegutsevatelt kokkuostjatelt ning töötlevad siis seda. Näiteks osade liikide puhul tuleb kalu enne müüki saatmist vähemalt ööpäevaks −18 kraadi juures külmutada, et hukkuksid võimalikud parasiidid. Enamasti jõuab aga veest välja tõmmatud kala järgmisel päeval juba roogituna poelettidele.

Kala säilitamis- ja transporditingimuste tagamisele on kaasa aidanud kalandusvaldkonnale mõeldud eurotoetused.

Ikka need seadused jalus!

MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu on üks kaheksast Eesti kalanduse tegevusgrupist. Just lõppes neil järjekordne taotluste vastuvõtt ja see oli arvatust rohkearvulisem.

“Külmutusautod ja külmkambrid on popimad asjad, mille jaoks toetust küsitakse,” räägib tegevjuht Kersti Oja Peipsi kalurite soovidest. Sarnane on olukord ka Võrtsjärve ääres.

Erich Saaremaa soetas aasta eest toetuse abil jahutusseadmetega kaubiku. “Soovitan seda kõigile kalameestele,” on ta rahul.

Varem juhtus, et kuumal päeval oli kala 7 km kauguselt Võrtsjärvelt koju jõudmise ajaks halvaks läinud, nüüd aga on kvaliteet ja hoiustamistingimused tagatud. Lisaks on kaubikuga hea saaki Võrru kalapoodi ja ka laatadele müüki viia.

Hinge ajab täis vaid see, et kui Euroopa Liit toetab otseturustust, et tarbijad saaksid võimalikult odavalt kala kätte, siis Eesti riik loobib oma seadustega kaluritele kaikaid kodaratesse.

Näiteks ei tohi eraisikule ööpäevas rohkem kui 19.20 euro eest värsket kala müüa.

Lisaks ei tohi kalur üle 100 kg päevas värsket kala inimestele müüa. “Selleks et kohalik kala jõuaks rohkem siinsete inimeste toidulauale, tuleb alustada Eesti seaduste muutmisest,” on mees veendunud.

Kalurite oma poekett

Põllumajandusministeeriumis ringleb mitmeid mõtteid, kuidas kala lühemat teed mööda sööjateni jõuaks.

Praegu uuritakse kalandusgruppide kaudu kalurite arvamust internetiportaali kohta, kust inimesed saaksid infot, kus ja millal värsket kala või ka kalatooteid müügiks pakutakse.

Lisaks plaanitakse kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome sõnul kaasa aidata nii kala väikekäitlemisele, logistikale (väikesed külmutusega autod) kui turustamisele (mobiilsed müügikohad, toitlustusettevõtted).

Tahetakse toetada ka seda, et kalandusgruppidesse koondunud kalurid saaksid saaki ühiselt turustada.

Peipsi kalurid mõlgutavadki mõtet teha ühiselt kalapoodide kett, mis kataks järve lähedusse jäävad suuremad linnad nagu Tartu, Jõgeva, Jõhvi ja Narva.



KALA TOIDULAUALE

Ranna lähedal süüakse rohkem kala

- Kalatarbimises on suuri piirkondlikke erinevusi – rannalähedastes piirkondades süüakse kala keskmisest palju rohkem.

- Piirkondlikult tarbitakse kala kõige rohkem seal, kus ollakse värskele lähemal: Hiiumaal, Saaremaal, Harjumaal (sh Tallinnas), Pärnumaal, Jõgevamaal.

- Kala ostavad suurema sissetuleku ja kõrgema kulutuste tasemega inimesed, väiksem on tarbimine lastega peredes. Samas eelistavad kala ja kalatooteid eelkõige pensionärid.

- Mitte-eestlased peavad kalast mõnevõrra rohkem lugu kui eestlased.

Allikas: 2011. aasta kala ja kalatoodete turu uuring



KALA KAUBAVAHETUSES

Eksport ja import, 9 esimest kuud

                                                  EKSPORT      IMPORT

Aasta/toode2011201220112012
Jahutatud kala 2 6518656 00920 470
Külmutatud kala 55 51157 5696 5969 277
Kalafilee 2 4583 0944 7714 910
Kuivatatud, vinnutatud,
soolatud ja suitsutatud kala1 3731 566362415
Vähilaadsed 9 3977 7443 3221 455
Molluskid 43358176349
Kalakonservid 15 48014 9316 0364 747
Konservid vähilaadsetest 501564792389
Kokku 87 41386 71328 09142 045
Allikas: põllumajandusministeerium