Eesti Posti kojukande hinnatõus avaldab survet ka Maalehele
Eesti Post teatas, et perioodika kojukande hinnad maapiirkondades tõusevad uuest aastast keskmiselt 11,1 protsenti. Hinnatõus ei jäta teiste väljaannete kõrval puutumata ka Maalehte.
“Viimati muutsime lehtede tellimishindu 2018. aasta suvel. Oleme püüdnud tellijatele hinnatõusu vältida, kuigi eelmise aasta lõpus kasvasid kandehinnad samuti ja sel aastal on kasvanud mitmed Omnivaga seotud lisateenuste hinnad,” kommenteeris Eesti Posti otsust Ekspress Meedia levi- ja klienditeenindusdirektor Tarvo Ulejev. “Seekordse suure hinnatõusu ees oleme üsna kaitsetud ning oleme kahjuks sunnitud tellimishinda pisut kergitama, midagi ei ole teha.”
Ta täpsustas, et Maalehe tellijatele tõstetakse hindu alates novembri algusest keskmiselt 7 protsendi võrra ning kuna lehel on suur hulk erinevaid paketitellimusi, siis sõltub täpne hinnatõusu summa juba konkreetsest paketist.
Eesti Posti perioodikateenuste juht Sandra Krusel selgitas, et kojukande prognoositav kahjum ettevõttele 2020. aastal on endiselt 2,2 miljonit eurot. Väljaandjatega „kompromissina saavutatud hinnatõus on hetkel parim viis, kuidas tagada kvaliteetse kojukande säilimine,“ lisas ta. Hinnatõusust tuleva lisaraha lubab Eesti Post suunata postiljonide palgaks.
“Hinnatõusu kõrval ei ole Omniva kuigi selgelt öelnud seda, mis läheb tellija jaoks paremaks või kuidas garanteeritakse, et inimesed oma tellitud perioodika ikka õigeaegselt kätte saavad,” sõnas Ulejev. “Oleme eriti Maalehe puhul saanud tunda, kuidas lehe kättesaadavus on mingitel aegadel maakohtades väga keeruline olnud.”
Argipäevadest rohkem tõstis Omniva laupäevase kojukande hinda. “Üks asi on suured kirjastused, aga teine asi on paljud maakonnalehed, mis ilmuvad laupäeviti ja neile on see päris valus löök,” sõnas Ulejev.
Eesti Meediaettevõtete Liidu juht Mart Raudsaar rääkis ERR-ile, et hinna tõustes võib perioodika kojukannete süsteem kokku variseda.
"Ta variseb kokku, sest siin tekib ahelreaktsioon, kus inimesed, eriti maal, hakkavad loobuma tellimustest, mahud vähenevad, ja kuna kojukanne on mahupõhine äri, siis hinnad kallinevad veelgi ja ühel hetkel seda kojukannet ei toimugi," rääkis Raudsaar. "See võib juhtuda küllalt kiiresti, kui ma vaatan Läti ja Leedu kogemusi."
Raudsaare sõnul on see poliitilise otsuse küsimus, kas Eestil on vaja maapiirkondades kojukannet, mis toimib tänasega sarnaselt.
"Ja mitte ainult perioodika kojukannet, vaid üldse kojukannet kui sellist. Meil siin räägitakse, et läheme digitaallahendustele, või läheme postipakkidele. Innovatsioon on väga teretulnud ja seda tasub arutada, kuid meil on ju inimesi, kes ei tarbi digilahendusi ja nad ei saagi neid tarbida, kuna maal ei ole lihtsalt mobiililevi," ütles Raudsaar.
