Eesti töötajaid ohustavad läbipõlemine, stress ja unehäired
Uuring põhineb rahvusvaheliselt kasutataval küsimustikul, mis lubab Eesti töökeskkonda võrrelda teiste riikidega ning annab juhtimiskonsultantide ning ettevõtete käsutusse tänapäevased vahendid motiveeriva töökeskkonna kujundamiseks.
Peamised tulemused olid järgmised:
• Kiusamine töökohal – ligi 10% Eesti töötajatest ütles, et viimase 12 kuu jooksul on neid töökohal kiusatud. Taanis oli vastav näitaja 8,3%. Peamiste kiusajatena nähakse ülemusi.
• Me pole nii suured individualistid, kui arvame – tulemused ei kinnita mõningaid levinud arusaamu meie organisatsioonide sisekliima kohta. Võrreldes Taani uuringu tulemustega leiavad Eesti töötajad, et neil on rohkem võimalust saada tuge nii kaastöötajatelt kui otsestelt juhtidelt.
Töötajatevahelise usalduse ja kollegiaalsuse näitajad on seega rohkem sarnased teineteist toetava ja teistega arvestava ühiskonna omadega kui meil valdavalt arvatakse.
• Eesti töötajal on töö korraldusliku poole osas vähe sõnaõigust – võrreldes taanlastega on töötajate otsustusõigus oma tööülesannete või kaastöötajate valiku osas tagasihoidlikum. Sama mündi teise poolena on Eestis rollide jaotus töökohtadel oluliselt selgem kui Taanis, seega – Eesti töötajale öeldakse suhteliselt täpselt, mida ta tegema peab ja isemõtlemiseks palju ruumi ei ole.
• Ametiala, lepingutüüp ja tööaja korraldus mõjutavad stressi hinnanguid marginaalselt – tavakäibes leiame sageli seisukohti, et juhtide elu on oluliselt stressivabam kui lihttöötajate oma. Meie uuring seda ei kinnita –lihttöötaja, tippspetsialisti ja juhi hinnangud stressitaseme kohta ei erine olulisel määral. Olulisel määral ei mõjuta stressi ka see, millist tüüpi lepingu alusel inimene töötab.
Tööstressiga seotud terviseriskid on Euroopa Liidus tööga seotud terviseprobleemidest luu- ja lihaskonnahaiguste järel teisel kohal. Stress on lisaks seotud südamehaiguste, depressiooni, ärevushäirete ja mitmete teiste haigustega – pikaajaline stress võib tervisele olla sama laastav kui suitsetamine ja vähene treenitus.
Euroopa Liidu vanades liikmesriikides hinnati sajandi alguses tööstressi poolt tingitud finantsiliseks kaotuseks 20 miljardit eurot aastas. Suurbritannia uuringud seovad otseselt tööstressiga kolm töölt puudutud päeva aastas töötaja kohta – umbes pool kõigist töölt puudumistest. Samas on stressis töötaja ka vähem motiveeritud, mis tähendab, et kahju ettevõtetele on oluliselt suurem kui pelgalt haiguspäevade tõttu tegemata jäänud töö.
Tööinspektsioon viis üle-eestilise uuringu läbi koostöös Rakendusuuringute keskusega CentAR ning Turu-uuringute ASiga. Uuringu olulisim väljund on võrdlusmaterjal "Hea juhtimistava mõõdikule", mis on suunatud ettevõtetele töökeskkonna hindamiseks, motivatsiooni pärssivate probleemide avastamiseks ning töösõbraliku õhkkonna kujundamiseks.
