Eesti ühistud vajavad sisemist tugevdamist, probleemiks on isikliku kasu otsijad

Reedel, 17. novembril Maaülikoolis toimunud konverentsil ühistegevuse konverentsil õpiti lääne kogemustest põllumajandusühistute töö kohta ning järeldati, et Eesti ühistud vajavad eelkõige seespoolset tugevdamist ehk tööd liikmete endiga.

Sarnaselt Eestile on ka rahvusvahelistes ühistutes probleemiks nn „priiküüdi otsijad“.

Rando Värnik

Eesti ühistegevuses oleme näinud mitmeid õnnestumisi ja õigeid valikuid, samas ka lahendamata küsimusi ja tervikuna suuri võimalusi, mis ühistegevuses peituvad. Konverentsi „Ühistegevuse rahvusvahelised kogemused ja edulood“ kandvaks ideeks oli arengutee, valikud ning juhtimisotsused Kreekas, Prantsusmaal, USAs ja Saksamaal.

Hoolimata sellest, et tänased Eesti ühistegevuse praktikad nii piimandus- kui ka teraviljasektoris innustavad teisi valdkondi, peavad ühistud samal ajal otsima lahendusi oma arenguprobleemidele. Me peame meeles pidama, et ühistu on elav süsteem, mis on pidevalt muutumises, mistõttu vajame teadmisi, kuidas leida lahendusi uutele väljakutsetele. Ühistu ning selle liikmete arendamine on süsteemne protsess, mis eeldab läbimõeldud tegevuste kavandamist. Kaasaegse ühistu puhul on vajalik niinimetatud süsteemne mõtlemine – system thinking.

Ettekannetest jäi kõlama vajadus vaadata tulevikku ja seada uusi sihte. Erinevused ühistu liikmete vahel ei pruugi alati olla takistuseks, vaid neid võiks vaadelda kui võimalusi, läbi mille organisatsiooni arendada. Kui kõik liikmed oleksid sarnased, oleks konsensuse saavutamine otsuste vastuvõtmisel kindlasti lihtsam, ent otsuste läbimõelduse aste ja pikemaajalisem positiivne mõju on suurem siis, kui ühistu liikmed on erinevad.

Priiküüdi otsijad

Konverentsi paneeldiskussioonis leiti, et peame ühistegevuses seadma suuremad eesmärgid, kujundama oma strateegiad ja leidma innovaatilised lahendused nende täitmiseks. Teemaks kujunes ka Eesti ühistute rahvusvahelistumine ja selle võimalikud arenguperspektiivid aastaks 2030. Eesti paneeli liikmed Jaak Läänemets, Tõnu Post ja Vahur Tõnissoo leidsid, et kindlasti tuleb mõelda sellele, kuidas võiksid meie ühistud koostööd teha ka rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Kui rääkida toodangu müügist, on ühistud globaalsel turul selged konkurendid.

Thomas Magnusson

Kaasaegse ühistu arengu võti ei ole mitte keskendumine probleemidele, vaid tegelemine uute lahenduste leidmisega liikmete huvide kaitseks. Paneeldiskussioonis ütles Cogeca president Thomas Magnusson, et kui rääkida toodangu müügist, on ühistud globaalsel turul selged konkurendid. Samas märkis ta, et ühistute koostöö on võimalik oma positsiooni, poliitiliste seisukohtade ja suuremate eesmärkide tasemel, mis aitab kaasa ühistulise liikumise mõistmisele ja arendamisele ning toime tulla ühtsete väljakutsetega.

Lõpptulemusena leiti, et täna on oluline keskenduda Eesti ühistute sisemisele tugevdamisele ja tööle liikmetega, pikemas perspektiivis peeti oluliseks laiemat koostööd erinevate ühistute vahel. Sarnaselt Eestile on ka rahvusvahelistes ühistutes probleemiks nn „priiküüdi otsijad“, kes soovivad pidevalt informatsiooni, mida kasutada hiljem isikliku kasu teenimise eesmärgil, kahjustades sellega kaasliikmete ja organisatsiooni huvisid. Selle nähtuse – free riding – vastu ei ole võimalik leida täielikku lahendust, kuid seda on võimalik vähendada läbipaistva sise- ja väliskommunikatsiooniga.

Osalejatel oli võimalus õppida ühistegevuse valdkonna eksperdi, Ateena Ülikooli professori Constantine Illiopuse kogemustest, teadmistest ja seisukohtadest – strateegiate valikust kuni nende rakendamiseni. Prantsusmaa Bordeaux ülikooli professori Marilyne Filippi ettekandest selgus, kuivõrd oluline on ühistulise organisatsiooni juhtimine ja selle toimimise kontroll oma liikmete poolt.