Eesti veebipoodides müüdi sel suvel 26 erinevat keelatud taimekaitsevahendit

 (5)
Eesti veebipoodides müüdi sel suvel 26 erinevat keelatud taimekaitsevahendit
Taimekaitseprits.Foto: Sven Arbet

Sel suvel kontrollis põllumajandusamet 72 taimekaitsevahendite müügi ja reklaamiga seotud veebilehte, millest 25 pakkusid ostmiseks taimekaitsevahendeid ning nendest 17 juhul esines nõuetele mittevastavusi.

Kodulehtede ülevaatuse käigus leidis põllumajandusamet 26 erinevat vahendit, mida ei ole registris ning seega ei tohi neid ka reklaamida ega müüa.

Kõige enam oli keelatud toodetest müügis Roundup Garden. Tegemist on herbitsiidiga, mida võib küll veel kasutada kuni 2020. aasta juulini, kuid müüa seda toodet enam ei tohi.

Enamikul kodulehtedest, kus taimekaitsevahendeid reklaamiti ja müüdi, puudus toote juures meeldetuletus, et enne kasutamist tuleb lugeda etiketti ja järgida ohutusnõudeid.

See märge puudus 20 korral ning oli lisatud pigem üksikutel juhtudel. Kuid see on väga oluline meeldetuletus, sest just etiketilt saab täpse info, kuidas vahendit korrektselt ja ohutult kasutada.

Ebakorrektsusi leidus ka toodete nimetuse puhul. Turule lubatud taimekaitsevahendi nimele on tihti lisatud tähe- ja numbrikombinatsioone, mis olid jäänud märkimata, kuid see on osa ametlikust nimest. Tooteid tuleb esitleda õige nimetusega, et ei tekiks segadust ega väärkasutamise võimalust. Mõne toote erinevus peitubki ainult lisatud tähtedes või lühendites. Seega on oluline ka ostmisel jälgida, et valitud toote nimi on korrektne. Vale nimega presenteeritud toodete puhul on ka oht langeda võltsitud toote ohvriks. Võltsitud toodete toimet ega mõju ei oska aga keegi ennustada.

Seotud lood:

Toote nimes esines eksimusi 12 e-poel ning ühel poel oli koguni 12 toodet, mille nimetuses esines puudusi. Näiteks reklaamiti toodet nimega Starane, aga Eestis on registreeritud tooted Starane XL ja Starane 333 XL. Seega on oluline, et oleks välja kirjutatud kogu toote nimi.

Põhilistest leitud vigadest, ostja teadlikkuse olulisusest ja ameti edasisest tegevusest kirjutab Maablogis pikemalt põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist Kaisa Vahtmäe.

Avastati ka tooteid, millele oli lisatud märkus „mesilastele ohutu“. Kuna toote kirjelduses ei tohi kasutada väljendit „kahjutu“ või „mittetoksiline“, siis ka väljend „mesilastele ohutu“ on eksitav. Nõuetele vastava kasutamise korral on küll oht viidud miinimumini, kuid täit ohutust lubada ei saa.

Mõnel juhul esitleti tooteid taimekaitsevahendina, kuigi need seda tegelikult ei ole, näiteks erinevad taimetõmmised ja haavapeitsid. Kuna need tooted ei sisalda taimekaitsevahendi toimeaineid, siis ka nende nimetamine taimekaitsevahendiks on eksitav. Taimekaitsevahendi toimeainel on taimehaigusi või taimekahjureid hävitav või nende tegevust pärssiv toime. Taimekaitsevahendina tohib reklaamida vaid tooteid, mis on Eestis turule lubatud ja kantud taimekaitsevahendite registrisse.

Kuigi siiani ei ole veebilehtede kontroll olnud regulaarne, siis edaspidi nende ülevaatus sageneb, sest järjest rohkem kasutatakse ostudeks veebipoode.