Eestis hävib tules iga päev kaks kodu
Suur hulk inimesi elab oma igapäevaelu tuleohuriskiga - küttekolded ja elektriseadmed ei ole korras, inimesed kasutavad hooletult lahtist tuld ja mis peamine – jätkuvalt puuduvad majapidamistest töökorras suitsuandurid.
Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul püüab Päästeamet olla inimeste jaoks olemas juba varem, kui tulekahju kustutamist vajab. „Meie eesmärk on aidata inimestel läbi erinevate teenuste tuleõnnetusi ära hoida, sest kui päästeauto juba välja sõidab, on õnnetus sündinud. Ka meie päästjad panustavad sellesse, et tuleõnnetusi vähendada ja püüavad elanike nõustamisega tuleohuriski vähendada . Päästeamet igale poole kahjuks ise ei jõua, selleks on väga oluline igaühe panus,“ lisas ta.
„Märka, hooli ja aita – ole eeskujuks teistele ja pea meeles, et igaüks meist saab anda oma panuse turvalise elukeskkonna loomisel. Kõik algab meist endist ja ka meie kodust,“ rõhutas Päästeameti peadirektor. Kõige lihtsam viis oma kodu ja lähedasi tuleohu eest kaitsta, on veenduda kodu tuleohutuses. Seda saab hõlpsasti teha testi abil aadressil www.kodutuleohutuks.ee. Kodulehel on lisaks veebinõustaja, kes aitab jooksvalt tekkinud lisaküsimustele vastuseid leida. Samuti on alati ainult telefonikõne kaugusel päästeala infotelefon 1524, kust saab kõikidele tuleohutusega seotud küsimustele vastuseid.
Tulekahjudes hukkunuid on tänase seisuga 36. Ligi pooled hukkusid suitsetamisest põhjustatud tuleõnnetuse tagajärjel, neist omakorda suitsetasid tulekahju puhkemise ajal voodis või tugitoolis ligikaudu neljast kolm. Üle poolte hukkunutest olid vähemalt 61-aastased. Alkoholijoobes oli teadaolevalt 58% hukkunutest. Suitsetamisest alguse saanud tulekahjus hukkunutest olid joobes 87%. Ligi kolmandik käesoleval aasta hukkunutest hukkusid ilma elektrita eluruumis, neist 73% lahtise tule kasutamise tõttu alguse saanud tulekahjus (küünla põletamisest).
