Eestis jäävad naised paljude teiste riikidega võrreldes hiljem pensionile
Jõukamates riikides on vanuselävend enamasti 65 aasta juures, Eesti saavutab selle taseme plaani kohaselt alles 2026. aastaks. Samas ei tähenda võimalus pensionile jääda, et seda koheselt kasutatakse, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor SEB nädalakommentaaris.
Erinevalt paljudest teistest EL riikidest, jäävad eestlased pensionile veidi hiljem, kui seadus seda võimaldaks. Tegeliku pensionile mineku ea põhjal oleme EL riikide järjestuses märkimisväärselt paremal kohal, seda eriti naiste arvestuses.
Mitmes riigis jääb inimeste tegelik pensionile mineku iga riiklikule normile oluliselt alla. Näiteks prantslased ja belglased asuvad pensionipõlve pidama keskmiselt juba enne 60 eluaastat. Ida-Euroopa riikides nagu Poolas, Sloveenias või Slovakkias puudutab varane pensionile minek jällegi peamiselt naisterahvaid.
Tegelik pensionile mineku iga sõltub inimeste töömotivatsioonist, mida omakorda mõjutab seadusandlus ja majanduskeskkond. Riikides, kus kehtestatud lugematu hulk erandeid ja tagatud suhteliselt kõrge pension enne ametliku eapiiri saabumist, võib varakult pensionile jäämine olla mõistlik valik. Madalate pensionite ja suure tööjõunappuse korral, nagu Eestis täna, tasub tööturul vastu pidada aga võimalikult kaua.