Eesti turg on aga väike, elanike mahetoodete ostuharjumused ei ole nii tugevad ja ostujõud on väiksem kui arenenumates riikides ning mahetootmise arenguks tuleb turgu otsida ka väljastpoolt Eestit. Kuna suurem osa Eesti mahetootjaid ja käitlejaid on väga väikesed ja eksport eeldab suuremat majandussuutlikkust, siis on eksportijate osakaal mahetootjatest marginaalne.

Ekspordivad üle 50 tootja

2017. aastal müüdi Euroopa Liidu siseselt ja eksporditi kolmandatesse riikidesse vähemalt 50 Eesti mahetootja ja -käitleja toodangut. Kolmandatesse riikidesse eksportis mahetoodangut vähemalt 10 ettevõtet. Paljude mahetootjate toodang jõuab Eestist väljapoole vahendajate ja kokkuostjate kaudu (teravili, elusloomad).

Mahetoodetest eksporditi peamiselt taimseid tooteid, sh teravili, kaunvili, õlikultuurid, rapsikook, jahutooted, alkohol, puu-, köögivilja- ja marjatooted, taimeteed, kasemahl. Taimsete toodete andmetega kokku on liidetud ka mahepärmi ekspordikäive.

Võrreldes 2015. aastaga oli 2017. aastal eksportivate ettevõtete arv kasvanud, lisandunud oli mitmeid uusi ettevõtteid ja tooteid. Kokku kaubeldi Euroopa Liidu siseselt ja eksporditi kolmandatesse riikidesse Eesti mahetoodangut enam kui 31 miljoni euro väärtuses, mida on 11 miljoni (53%) võrra enam kui 2015. aastal.

Teravili annab suurima mahu

70% taimsete toodete ekspordikäibest tuli maheteravilja väljaveost, ülejäänu teistest eelpool nimetatud mahetoodetest kokku.

Ekspordimahu kasv tuleneb samuti peamiselt maheteravilja ekspordi arvelt. Viimase kasvule on kaasa aidanud maheteravilja kokkuostuhindade kiire kasv 2017. aastal.

Teravilja eksporditi 2017. aastal ligi 150 miljoni euro eest ja 2015. aastal 140 miljoni euro eest. Nii 2017. kui ka 2015. aastal moodustas teravilja eksport koguekspordist 17%. Maheteravilja osakaal kogu mahetoodete ekspordist oli 2017. aastal 55% ja kogu teravilja ekspordist 11%, mis näitas liikumist tõusutrendil. 2015. aastal moodustas maheteravilja eksport mahetoodete ekspordist 35% ja kogu teravilja ekspordist 5%.

Maheloomad müüakse koos tavalistega

Loomsete toodete osakaal maheekspordis oli 20%, millest suurema osa moodustas elusveiste eksport, kuid eksporditi ka veiseliha, eluslambaid, liha- ja piimatooteid. Loomsete toodete grupis tingis ekspordimahu kasvu töödeldud lihatoodete ja piimatoodete suurenenud eksport, samas elusloomade ekspordimaht vähenes.

Osa mahedalt toodetud loomi, saadusi, tooteid müüakse aga segatuna tavatoodetega, mittemahedate lisanditega, mahesertifikaati mitteomavate vahendajate kaudu või selliselt, et ostjal ei ole toote mahe päritolu oluline ja seda pole saatedokumentidesse märgitud. Viimati nimetatud tooted/loomad on mahedana ekspordist välja arvatud.

Loomsete saaduste väike mahedana müügi osakaal tulenes eelkõige sellest, et suur osa eksporditud maheloomi müüdi ostjale, kelle puhul loomade mahepõllumajanduslik päritolu ei olnud oluline, need müüdi tavaloomadega koos, või müüdi loomad vahendajale, kellel puudus mahetunnustus.

Kolmandatesse riikidesse müümisel ei oma looma mahe sertifikaat nii suurt tähtsust kui Euroopa Liidu siseselt. Mahelooma kasvatajate ja vahendajate sõnul müüakse hinnanguliselt vaid viiendik maheloomadest maheviitega ning mahelammaste puhul on see osakaal veel väiksem.

Kõik andmed pärinevad Konjunktuuriinstituudi aruandest "Mahetoodangu eksport ja Euroopa Liidu riikidesse turustamine Eestist 2017. aastal".