Eestit ootab ees puidu puudujääk

 (2)
Eestit ootab ees puidu puudujääk
Graanul Investi tootmisüksus Osulas on uusim pelletitehas Eestis.Foto: Raivo Tasso, MAALEHT/RAIVO TASSO

Viimastel aastatel on kujunemas heaks tavaks, et kõik vähegi arvestatavad puidutööstused tegelevad rohkem või vähem ka graanulitootmisega – see on moes ja eeldatakse, et ka kasumlik.

AS Graanul Invest on siitkandi suurim kohaliku puidu tarbija, ettevõte hekseldab aastas läbi ja pressib graanuliteks ühtekokku kaks miljonit tihumeetrit puitu (koos Lätiga), mis moodustab keskeltläbi viiendiku-kuuendiku Eesti aastasest raiemahust.

Graanul Investi juhatuse liige Raul Kirjanen tunnistas puiduenergeetika seminaril, et puidu kasutamine energeetikas on viimastel aastatel suurenenud ja prognooside kohaselt see ka jätkub. Kirjanen märgib, et aastal 2017 on meie puiduturu bilanss tervikuna tõenäoliselt juba 1,7 miljoni tihumeetriga miinuses. Seda ennekõike nn väheväärtusliku puidu kasutamise hoogustumise tõttu.

„Biokütuste konkurentsivõimet reguleeriv säästukriteerium on esmalt see, et raie ei tohi olla kestvalt suurem kui juurdekasv. Eeldusel, et eksport ei muutu ja raiemaht ei ületa 12 tm/aastas, on praeguste investeeringute realiseerumisel 2017. aastal puidu puudujääk juba üle 1,5 miljoni tihumeetri,” kirjeldab Kirjanen puiduturu võimalikke arenguid. „See peaks sisendama metsaomanikesse lootust, et puit tõuseb taas hinda ja ees ootavad tänasest paremad ajad.”

Seotud lood:

Ta lisab, et ebastabiilne seadusandlus tekitab ebakindlust investorites, aga ka metsaomanikes. Näiteks mäng Narva elektrijaamades puidu põletamise ümber, mis iga paari aasta tagant taas päevakorda võetakse, loob Kirjaneni hinnangul sektoris palju ebakindlust, segadust ja põhjendamata lootusi.

„Metsandus eeldab pikk poliitilisi kokkuleppeid,” tõdeb ta. „Sealhulgas on ka küttepuidu rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks vajalik stabiilne majanduslik keskkond metsa ülestöötamisel. Kaitsta on vaja looduses neid piirkondi, mis kaitset vajavad ja vajaduse kadumisel peab need kaitsemeetmed kaotada.”

Raul Kirjanen märgib, et rahvusvaheline puiduturg ei aktsepteeri meie poliitilisi suunamuutsui, mis oluliselt mõjutavad puidutoorme hindu.

TASUB TEADA

Energiapuidu efektiivse kasutamise tulemused
• Kaugküttevõrkudes langeb soojahind (biomassist toasooja läbi kaugküttevõrgu kasutab üle 50% Eesti elanikkonnast).
• Suudame ressurssi võimalikult vähe raisates täita oma taastuvenergia eesmärgid.
• Valdav osa töökohti, mis küttepuidu ressursi kasutamisel luuakse, asuvad maapiirkondades ja on stabiilses keskkonnas püsivad.
Küttepuitu ja metsahaket pikaajaliselt ja konkurentsivõimeliselt kasutatava tööstuse areng on kogu metsatööstusele väga vajalik.
Allikas: Raul Kirjanen

Ernesaks