Eestlaste algatatud Maailmakoristuspäev kaasab miljoneid inimesi üle planeedi

 (30)
Maailmakoristuspäev Tartus - Emajõe kaldad
Maailmakoristuspäev Tartus - Emajõe kaldadFoto: Argo Ingver

21. septembril toimuvast maailma suurimast kodanikualgatusest võtab osa vähemalt 150 riiki. Suurprojekti juhitakse Eestist.

Maailmakoristuspäeva eestvedaja Mart Normet sõnab, et maailmas on kaks suurt katastroofi, mis meie elukeskkonda hävitavad – kliimasoojenemine ja elurikkuse kadu. Selle aasta ideaaleesmärgiks on kaasata igas riigis minimaalselt viis protsenti elanikkonnast.

Prügi on kasvav globaalne probleem

Ettevõtmise sihiks on mitte ainult prügi koristamine, vaid ka rohkema tähelepanu juhtimine globaalsele prügiprobleemile. Soov on innustada erinevaid sektoreid leidma ühiselt lahendusi.

„Maailmakoristuspäev on ainus päev kogu planeedil, mil miljonid inimesed maailma eri nurkades tulevad selleks välja, et teha koos midagi head. Eestlastena oleme koristuspäeva eestkõnelejad ja suunanäitajad maailmas – pioneerid,” sõnab Normet.

Eelmise aasta suurima osalejate arvuga riik oli Indoneesia 7,6 miljoni inimesega. Sel korral soovib saareriik kaasata vähemalt 15 miljonit inimest. Kuna Indoneesias on ligi 17 500 saart ja 265 miljonit inimest, on nende jaoks kindlasti üks suurim väljakutse üha kasvavas tarbimisühiskonnas üles ehitada korralik prügikäitlussüsteem ja seda ka efektiivsena hoida.

Seotud lood:

„Prügi on globaalne probleem ja see mõjutab kõiki inimesi maailmas. See ei tunne riigipiire. Meile võib tunduda, et me ei näe seda prügi igapäevaselt kuigivõrd palju, aga tegelikult see mure maailmas kasvab iga päevaga,“ selgitab üleilmse organisatsiooni MTÜ Let's Do It World president Heidi Solba.

Solba lisab, et aastaks 2020 on organisatsioon endale seadnud küllaltki ambitsioonika eesmärgi – kaasata Maailmakoristuspäeva 70 miljonit inimest.

„Piltlikult öeldes me elame ju kõik ühel ja samal pallil. Me elame samas keskkonnas, prügiprobleem puudutab absoluutselt kõiki üle maakera – nii Jõhvi vanapapit siin Eestis kui ka koolilast Bali saarel Indoneesias,“ rõhutab globaalse liikumise eestvedaja.

Sel aastal tasub silma peal hoida ka Ladina-Ameerika riikidel. El Salvadoris läbiviidud Lets Do It World liidriakadeemia andis tugeva tõuke vabaühendustele. Samuti on üha enam hakanud Maailmakoristuspäevaga liituma väikesaared, kes on kõige enam prügiprobleemist mõjutatud. Peamiselt Okeaania ja Kariibi mere saared.

MTÜ Let's Do It World tegevjuht Anneli Ohvril ütleb, et on ka riike, kes sel aastal koristuspäeva vahele jätavad ning kes keskenduvad juba 2020. aasta koristusele. Näiteks Kreeka, Portugal ja Armeenia. Kuna kampaaniad nõuavad palju ressursse, inimesi ja panustamist, soovitakse suurema panusega välja tulla.

Kuidas asi alguse sai?

2007. aasta augustis istusid kohviku laua taga grupp inimesi, nende hulgas Rainer Nõlvak, Toomas Trapido, Henri Laupmaa ja Kadri Allikmäe. Tekkis idee Eesti prügist puhtaks koristada ühe päevaga. Hiljem liitusid Ahti Heinla, Tiina Urm, Tatjana Lavrova, Eva Truuverk ja Anneli Ohvril.

3. mail koristasidki rohkem kui 50 000 inimest kokku 10 000 tonni prügi. Teeme Ära! õnnestumisele aitasid tollal kaasa 620 vabatahtlikku ja rohkem kui 500 organisatsiooni Eestis. Riigil oleks see võtnud aega aastaid ja oleks maksnud 22,5 miljonit eurot. Kodanikualgatuslikus korras tehti projekt teoks ühe päevaga ja poole miljoni euroga. Viimane läks peamiselt prügi käitlemise kulu jäätmefirmadele.

Esimene ülemaailme Maailmakoristuspäev ehk World Cleanup Day toimus 15. septembril 2018. Tegu oli maailma ajaloo suurima kodanikualgatusega, mis sai alguse ning mida juhiti Eestist. Eesti eestvedamisel koristasid üle maailma ühel päeval oma maad inimesed 158 riigis.

Pärast seda sündmust sündis Eestis üks maailma suurimaid keskkonnaorganisatsioone – MTÜ Lets Do It World. See loodi koristuspäeva korraldanud ühenduste poolt üle maailma. Lets Do It World organisatsiooni igapäevane juhtimine käib peakorterist, mis asub Eestis.

Maailmakoristus on roteeruv projekt ning iga aasta veab seda eest erinev riik, selleks et tõsta projekti nähtavust ja tunnustada riike nende edusammude eest. Tänavuse maailmakoristuse turunduskampaaniat veab Kosovo, eelmise aasta edukaim tiim, kes suutis oma riigis koristama tuua kümme protsenti elanikest.

Loe veel

Möödunud aastal tõi Maailmakoristuspäev kodudest välja 17 miljonit inimest üle maakera. Aktsioonist võttis osa 158 riiki. See on ajaloo suurim kodanikualgatus, mis on alguse saanud ja mida juhitakse Eestist.

Tuleval aastal panevad seljad kokku Maailmakoristuspäev ja planeedi teine suur keskkonnaliikumine Maa Päev (Earth Day). 2020. aasta avapauk maailma kraamimisele antakse aprillis, koristamine kulmineerub Maailmakoristuspäevaga septembri kolmandal nädalavahetusel.

2018. aasta Maailmakoristuspäeva staap Tallinna Ülikooli auditooriumis Foto: Taavi Sepp