Ehitajad otsivad majaehituseks põhku
OÜ Säästvad Ehituslahendused juht Kermo Jürmann on otsekohe valmis taskust rahakotti haarama ja korraliku põhupaki eest head hinda maksma, aga paraku jääb tengelpung tihti taskusse.
Põhjus, miks mõlemale poolele kasulikust tehingust asja ei saa, on ootamatult lihtne. Vilja kasvatatakse Eestis endiselt, põhk pressitakse pakkide asemel aga rullidesse. Rulli ehitusmaterjalina kasutada ei saa ja nii ongi ehitajad kitsikuses.
Kitsikus on tuntav seda enam, et mõte ehitada maja põhust on üha popim – võimalus ise kaasa lüüa, soov kohalikke looduslikke ja taastuvaid materjale kasutada, tervislikumalt elada.
Nüüd on asi nii kaugel, et ehitajad tulevad põllumeeste ette avaliku üleskutsega.
“Ideaal on leida talumehi, kes pakiks kuiva põhu tihedatesse pakkidesse ja ladustaks need oma hoidlasse,” räägib Jürmann. “Nii saame pakid osta ehitada soovijale lähimast paigast, veokulu tuleb väiksem.”
Sama seisukohta jagab ka Eestis juba neli aastat põhumajade ehitamisele üles kutsunud Knut Klais MTÜst Savikodu.
“Mõistlik oleks alustada ehitamist kevadel, seega sügisel valmistatud pakkidest, aga reeglina pole pakkidele sobivat hoiuruumi,” nendib ta. “Juba praegu on teada, et kevadel vajatakse vähemalt tuhat pakki.”
Ehitajate väitel on hästi ehitatud põhumajade seinte soojajuhtivusnäitajad kaks korda paremad kui keskmiselt Eestis ehitatavatel välispiiretel. Küll ei pea selline maja olema alati odavam. Oleneb ju hind eelkõige tarvitatavast puidust, akendest, ustest, kommunikatsioonidest. “Põhu hind võib maja hinnast moodustada kõigest viiekümnendiku,” nendib Jürmann.
See, et maja on põllul kasvanust valmistatud, ei paista valmis hoone puhul välja. Pakid krohvitakse seest- ja väljastpoolt lubi- või savikrohviga. Küll on katuseräästas, võrreldes tavaliste majade omaga, veidi
pikem.
Praegu on Eestis umbes 50 põhuplokkidest maja, mida on siinset rahvaarvu arvestades märgatavalt rohkem kui naabrite juures.
Milline on õige põhupakk?
- Paki pikkus võiks olla vähemalt 90 cm, ideaalseks võib pidada 110–120cm pakki.
- Ehituseks sobiliku paki kaal on 80–120 kg/m³.
- Sobivaimaks peetakse rukki- ja nisupõhku, kuid Eestis on ehitatud maju ka odra-, kaera- ning roopakkidest.
- Niiskusesisaldus peab jääma alla 15%, et vältida seente ja bakterite kasvu.
- Tähtis on, et põhus poleks umbrohtu, samuti ei tohiks vähemalt näha olla viljapäid.
- Kasutada tuleks jämedat nööri, et pakid tõstes ei laguneks.
- Nöör peaks olema ühtlaselt pingutatud, et nurgad tuleks täisnurgad.
- Pakkida tuleks siis, kui kasteniiskus on kuivanud ja pakk samal päeval põllult ära tuua.
- Ladustatud pakid ei tohiks olla vahetult maapinnal.
Allikas: www.savikodu.ee, www.ehituslahendused.ee
