Kahtluse tekkimisel tuleks mõelda kasvõi sellele, et kui teie puhkus kestab 1. juunist 15. juunini, siis tööle lähete te mitte 15. vaid 16. juunil. Sama lugu on ka kalastuskaardi kehtivusega. Näiteks Peipsile väljastatud võrguluba kehtib 1. märtsist 5. maini ning vähesed ilmselt tuleks selle peale, et püük 4. mail ära lõpetada, kui tegelikult on viimane püügikuupäev 5. mai. Eesti keele grammatikas hästi orienteeruvad inimesed ilmselt nende väidetega nõustuda ei tahaks, sest rajav kääne (vastab küsimusele kelleni või milleni) justkui paneks paika, et kuupäevani jõudes lõppeb ka keeluaeg. Seaduse mõistes on asi aga natuke erinev garmmatikast.

Nimelt, püügikeelu või mis iganes tähtaja möödumine on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse 6. osas. Paragrahv 137 ütleb, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega kui haugi püügikeeld siseveekogus lõppeb kalapüügieeskirja järgi 10. mail, siis kehtib keeld 10. mai kella 24:00-ni. Ehk teisisõnu võib haugi püüdma hakata 11. mai kella 00:00-st alates.

Siinkohal aga tasuks meelde tuletada, et paljudes veekogudes või nende osades kehtivad ka ajalised püügikeelud. Näiteks hakkab 1. maist kehtima püügikeeld Emajões Koosa jõe algusest kuni Peipsini. Keeld kestab 15. juunini ning püüda on lubatud seal seega alates 16. juunist.