Elektriliinide talumise tasu mingu ka vabaturule!
Avo Siimeri rohu- ja põllumaalt lähevad üle nii kõrgepinge- kui madalpingeliin.
Mees, kes on paarkümmend aastat liinialust maad hooldanud, esitas kuu aega tagasi liine valdavale Elektrilevile taotluse talumistasu saamiseks.
Mehel ajab hinge täis, et kuigi liinide tõttu kehtivad tema jaoks maa kasutamisel piirangud, on makstav tasu häbiväärselt pisike, jäädes mõnekümne sendi kanti. “Tädi leti taga ütles, et te ei saa arugi, kui summa arvele tuleb,” lausus ta.
Samas küsitakse Siimeri käest võrguteenuse eest kümneid kordi suuremaid summasid, kui ta talumistasuna saab.
“Asi on ülepeakaela paigast ära!” on mees nördinud. “Aga keegi ei mässa! Kui elektri osas tuleb vabaturg, siis võiks ka iga maaomanikuga liinide osas kokkuleppehinna teha!”
Siimer hindab, et ühe mehe tasandil ei lähe see iialgi läbi, ent kui kõik ühe mütsi alla saada, oleks teine lugu. Praegu niidavad maaomanikud vaikides liinialuseid, maksavad maamaksu ja liinide haldajale võrgutasu veel peale selle.
Tasu taotlevad vähesed
Siimeri ettepanek, et tehnovõrkude haldajad võiksid iga maaomanikuga talumistasu suuruse osas kokku leppida, vajutab võrguettevõtete konnasilmale.
Nimelt tühistas Riigikohus 17. aprilli otsusega kehtetuks asjaõigusseaduse ja selle rakendamise seaduse sätted, mille alusel arvutati talumistasude suurus. Põhjuseks see, et arvutatud tasud olid liiga väikesed.
Näiteks kui kinnistul oli 1,58 ha elektriliinide kaitsevööndit, mille eest maaomanik maksis 7.58 eurot maamaksu, sai ta 24 korda väiksemat liinide talumise tasu – 31,6 senti.
Riigikohtu otsuses märgitakse, et järsult tõstetavad talumistasud võivad põhjustada tarbijatele hinnatõusu ja seetõttu võib kehtestada kõrgemad tasud järk-järgult. Seni pole uusi tasusid kehtestatud ja võrguettevõtetel puuduvad ühesed reeglid, kuidas käituda.
Kuna talumistasud on seni olnud väikesed, on ka neid taotlenud vähesed. Elektrilevi maksis tänavu ligi 8200 maaüksuse eest 27 627 eurot. Lisandub summade arvutamise ja pangaülekande kulu, mis on makstavast tasust kokkuvõttes isegi suurem.
Elektrisüsteemihaldur Elering maksis talumistasu välja enne 17. aprilli kehtinud määrade järgi. Ligi 700 maaomanikku said kokku pea 9000 eurot.
“Kui riik kehtestab tasude arvutamise uue korra ja see näeb ette kõrgemat tasu, oleme valmis vahe tagantjärele kinni maksma,” lausub kommunikatsioonijuht Ain Köster.
Samas tunnistab Köster, et nn vabaturule minek on võimatu – Elering ei suuda ka parima tahtmise korral kõikide maaomanikega ükshaaval läbi rääkida.
Sama tunnistavad ka teised. Kaheksa taristuettevõtet ja organisatsiooni esitasid ühispöördumise ministeeriumidele, Riigikogule ja konkurentsiametile, paludes riigilt uue talumistasude arvestamise regulatsiooni väljatöötamist.
“Lüngad õigusruumis asetavad tehnovõrkude valdajad keerulisse olukorda, kus iga rajatise omanik peaks igal konkreetsel juhul kinnistu omanikuga läbi rääkima ja jõudma kokkuleppele talumistasu õiglases suuruses,” kirjutasid nad.
Igaühele oma hinnakiri
Et ühiskondlikult tähtsad elektri-, vee-, gaasi- ja sidevõrgud puudutavad sadu tuhandeid kinnistuomanikke, tähendaks ühekaupa kokkuleppimine suuri kulutusi ja kanduks lõpuks tarbija rahakotti. Ka ei tagaks see ühtseid põhimõtteid ega maaomanike võrdset kohtlemist.
Eelmine justiitsminister Kristen Michal soovitas “igal tehnovõrgu omanikul välja töötada oma metoodika ja hinnakiri, millest ta tasu maksmisel lähtub”. Kusjuures tasu peaks katma omaniku kulutused maamaksule selles osas, milles maa tegelikuks kasutajaks on tehnovõrgu omanik.
Kuna tehnovõrgud on väga erinevad, asetsevad eri kohtades ja omavad kinnisasjadele erinevat mõju, pole justiitsministeeriumi arvates võimalik ühe ja kõigile sobiva seadusjärgse tasu kehtestamine.
Samas lisas toonane minister kirja lõpus, et “käesolevas kirjas esitatud seisukohad ei ole kohustuslikud. Vaidluse korral kuulub selle lahendamise pädevus kohtule”.
Elektrilevi seisukoht on, et aitaks riiklikult kehtestatud metoodika ning lähtuda tuleks eelkõige reaalsetest piirangutest kinnistu kasutamisel.
Nende maaomanike õiguste kaitseks, kelle kinnistult jooksevad üle tehnorajatised, on loodud Talumiskohustusega Maaomanike Ühing.
“Üks maaomanik valmistab usinasti hagi ette, et minna Elektrilevi vastu kohtusse ja õiglast tasu nõuda,” märgib ühingu juhatuse liige Andres
Shapura.
Ta on nõus Avo Siimeriga, et maaomanikud tuleks ühe mütsi alla koondada. Ühine hagi tuleks tunduvalt odavam, lisaks oleks see ka kaalukam.
