Elevandid loodavad, et neile kasvatatakse ka tänavu tonnide viisi kõrvitsaid
"Loomadele kõrvitsate kasvatamine on tõesti sellise hoo sisse võtnud, et ega me eriti kuulutama ei pea," ütleb täna avaldatud kuulutust kommenteerides loomaaia peaadministraator Katrin Rahula ning rõõmustab, et hobiaednike huvi loomadele ninaesise kasvatamiseks ei näita raugemise märke. Piisab ühest kevadisest üleskutsest ja sügisel voolab loomaaia väravast sisse tonnide kaupa kõrvitsaid, kabatšokke, kaalikaid, porgandeid, õunu ja muud head-paremat.
"Mõlemal eelneval kogumisaastal on meile kolme tonni ringis aiavilju saadetud. Juurde oleme pidanud ostma vähe," selgitab Rahula.
Eriti õnnelikud on kõrvitsate üle kolm elevanti Draay, Fien ja Car. Nende jaoks võrdub üks kõrvits ühe ampsuga.
Lisaks londilistele naudivad köögivilju ka kabjalised ja sõralised. Ainsad, kes kõrvitsate söömise vastu erilist huvi üles ei näita, on kiskjad. Nemad kasutavad ümmargusi vilju mänguasjadena. Tore seegi!
Paljud inimesed istutavadki kevadel maha kaks kõrvitsataime - ühe endale ja teise loomaaiaelanikele. Ka koolilapsed on agarad kasvatajad, lausa klasside kaupa.
"Kõrvitsa ega muu köögivilja sort pole oluline. Peamine, et viljad oleks terved ja korralikud. Sest nagu inimesed, ei taha ka loomad süüa pahaks läinud kraami," selgitab Katrin Rahula.
Selle pärast, kuidas suve jooksul hiigelsuureks võrsunud köögiviljad koduaiast pealinna loomaaaeda toimetada, ei pea keegi muretsema. Aktsioonis osaleb kullerfirma DPD, kes tuleb järele ka kõige kaugemas Eesti nurgas asuvale kõrvitsanunnule.