Esimesel aastal meeldis talle lehepoisi töö eriti. Ta sai palju uusi sõpru ja võimaluse uute inimestega suhelda. Teisel aastal läks leht kallimaks ja selle võrra oli neid keerulisem müüa.

“Mulle meeldis selle töö juures, et sai inimestega suhelda ja julgust juurde. Seda läheb laval vaja,” seletas laulupoiss Oliver.

“Me olime teistest julgemad. Hakkasime rääkima, mis jutud seal on ja mõtlesime ka laulud välja. Mõnedele laulsime,” rääkis poiss. Ta tõdes, et tema mäletamist mööda müüs lehti ka üks seitsmeaastane, kes samuti sai tööga hästi hakkama. Lehetöö juures ta midagi muud rasket välja tuua ei osanud, kui vihmaseid ilmu, mil linnas inimesi vähem liikus ja lehte eriti kellelegi pakkuda ei olnud.

Tema meelest päevad liiga pikad ja lehed liiga rasked ei olnud.