Lisaks Järva-Jaanis asuvale Epiima meiereile hakkavad uut küttesüsteemi kasutama ka ligi 300 õpilasega Järva-Jaani Gümnaasium ning kohalik spordihoone, mida kasutab pea kogu vald ehk ligi 2000 inimest. “Lisaks kulude kokkuhoiule tähendab see kohalike jaoks ka puhtamat elukeskkonda, sest varasemaga võrreldes väheneb välisõhusaaste aastas koguni 668 protsendi ulatuses,” rääkis Murakas. Näiteks vääveldioksiidi emissioon väheneb aastas 100 protsenti, põlemisel eralduva heitgaasi NOx emissioon 78 protsenti ning süsihappegaasi heitkogus 571 tonni aastas.

Projekti kogumaksumus ulatus 3,5 miljoni euroni, mille finantseerimisele aitasid kaasa DNB Pank ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Jaanus Muraka sõnul on Euroopa Liidus ja eriti põhjamaades tootmisettevõtetele seatud saastenormid järjest karmistumas ning suure tõenäosusega tõusevad need lähiaastatel veelgi. “Sellepärast on oluline juba täna kasutusele võtta tulevikutehnoloogiaid,” lausus Murakas lisades, et näiteks on uuel katlamajal kõrgeid keskkonnanõudeid tagav elektrifilter, mille abil heitgaasidest eraldunud tuhk on hiljem sobilik põldude väetamiseks.

Lisaks on Muraka sõnul asjatundjatelt positiivset tähelepanu pälvinud ka kopavaba hakkepuidu hoidla, mis võimaldab kokku hoida kuni kaks eurot megavati kohta. “See on hakkepuiduenergeetikas märkimisväärne osa primaarenergiahinnast,” tõdes Murakas.