Üleminekuhindamisel põrumine oli nende jaoks ränk löök, tunnistab instituudi professor Randar Tasmuth.

Kui varem võimaldati tudengitele koostöös Tartu Ülikooliga ka doktoriõpet, siis käesolevast aastast neil see luba puudub. Magistriõpe siiski säilib ning et kulusid kokku hoida, liidetakse sügisest enda alla Tartu Teoloogia Instituut.

Koostöö, mitte liitumine

Eelmisel aastal toimunud üleminekuhindamisel kaotasid ülikoolina tegutsemise loa ka Akadeemia Nord ning Euro-
akadeemia. Viimases said negatiivse hinnangu nii doktoriõpe kui ka kunstide valdkonna magistriõpe.

Edasi tegutseb Euroakadeemia erakapitalil põhineva rakendusliku kõrgkoolina, maailma kõrgkoolide pingereas asutakse 17 140. positsioonil.

Rektor Jüri Martin pakutud viie päeva jooksul selgitusi anda ei soovinud, küll õnnestus internetist leida 30 kommentaari, millest ükski polnud positiivne.

Pingutama peavad aga teisedki. 2011. aastal sõlmis praeguse seisuga Eesti ainus eraülikool EBS koostööleppe Tartu Ülikooliga, mis päris ühtesulamiseni väidetavalt ei vii.

“Tartu Ülikooli ja EBSi ühinemisel lahustuks EBSi eripära ja ka Tartu Ülikool jääks ilma strateegilisest partnerist Tallinnas,” lausus EBSi rektori kohusetäitja Arno Almann.

EBSi jätkusuutlikkust näitab ka tõsiasi, et haridus- ja teadusministeerium esitas neile juba teist aastat järjest riikliku tellimuse doktoriõppes. Maailma ülikoolide pingereas asutakse 3635. kohal, eespool ka mitmest Eesti avalik-õiguslikust ülikoolist.

Võrreldes paljude avalik-õiguslike ülikoolidega nimetas Almann EBSi eeliseks ka seda, et õpitakse väikestes gruppides, misläbi saavad tudengid rohkem tagasisidet.

Koostööd tehakse ka välisriikide ülikoolidega. Sel suvel lõpetas esimene bakalaureuseõppe lend, mille lõpetajad omandasid EBSi ja Lancaster University Management
Schooli topeltdiplomi. Nad õppisid kaks aastat EBSis ja kaks Inglismaal.

Septembris allkirjastatakse koostöölepe Nottingham Trent Universityga.

Järgmisel aastal 25. aastapäeva tähistav eraülikool avas mullu ka filiaali Helsingis, kus koos sügisese vastuvõtuga õpib rohkem kui 150 tudengit.

Kolmanda tegevusaasta lõppedes on plaan Soome pealinnas ka magistriõpe avada.

Erakoolid peavad jääma!

Kui paljud teised kõrgharidusasutused on pidanud erinevaid liitumisläbirääkimisi, siis Eesti suurim erakool – Ettevõtluskõrgkool Mainor – säärast rada käinud pole.

Probleemivaba pole aga ka Mainori jätkusuutlikkus. Viimase kahe aasta jooksul on kool koondanud kümneid töötajaid ning sulgenud Rapla, Võru, Kuressaare ja Jõhvi õppekeskused.

Samas sõlmiti möödunud kevadel koostöölepe Peterburi Rahvusvahelise Panganduse Instituudiga.

Kõrgkooli rektor Krista Tuulik leiab, et erakapitalil põhinev kõrgharidus ei tohi kuhugi kaduda.

Tuuliku hinnangul on Mainori roll ette valmistada praktilise suunaga keskastmejuhte ning spetsialiste.

Tema sõnul suudavad erakoolid seda igati tulemuslikult. “Lisaks on meie õpe inimestele, kes soovivad õppida töö- ja pereelu kõrvalt, neile, kes vajavad elulähedast ning praktilist ettevõtluspõhist õpet,” lausus ta.