Erametsaomanik: omavalitsus võib maksumäära niikuinii kõrgel hoida

Ennast väikemetsaomanikuks nimetav Jürgen Kusmin soovib pärast viimases Metsalehes metsamaa maksustamise problemaatikat käsitleva artikli lugemist seda laiendada veel ühe tahuga – maamaksumäär, mida kehtestab kohalik omavalitsus (KOV).

Artiklis kirjeldatud mõttekäiguga, et ebaõiglane on metsamaa puhul maksustamisse arvestada ka puidu hind, on Kusmin täiesti nõus. Ent ta täiendab, et kui praeguses seisus, kus vananenud maksustamishindade tõttu on hinnavahe paar eurot, pole see ehk kuigi suur teemagi, aga algatatud uus maa korraline hindamine (mis on maksustamise üks sisend maksumäära kõrval) teeb maaomanikke tema sõnul siiski murelikuks. Arusaadav, et maa hind vajab kaasajastamist, aga metsa puhul, kus enamus tehinguid tehakse küpse metsaga, moonutab see pilti tugevalt, leiab Kusmin.

"Metsamaa hind jääb ka minu hinnangul artiklis viidatud vahemikku. Maamaksu osas lükkab minister vastutuse KOVidele, kelle pädevus on kehtestada maksumäär vahemikus 0,1–2,5% maa maksustamishinnast ehk 5 eur/ha/a asemel on KOVil õigus küsida ka 0,2 eur/ha/a ehk 25 korda vähem," arutleb ta. "Viimase kriisi ajal keerasid paljud volikogud vallakassa täitmise nimel selle protsendi maksimumini. Eks sellised otsused sündisid kergemini volikogudes, kus suurmaaomanikke vähem. Seepärast puudubki usaldus, et kui riik maksustamishinna n-ö ära ajakohastab (loe: kordades tõstab), siis KOV maksumäära samavõrra langetab, et summaarselt maaomanikule suurt muutust ei tuleks."

Analüüsitud on ka nooremate kui 30-aastaste puistutega metsamaa maksuvabastust. Jürgen Kusmini meelest oleks õiglasem kehtestada metsamaale proportsionaalne maks samas piirkonnas oleva põllumaa suhtes (näiteks 20–30% põllumaa maksust).

"Siis on esile toodud metsamaa väiksem viljakus ja arvestatud sellega, et mets toodab sõltumata vanusest ning selle toodangu realiseerimisega seotud perioodiliste eripäradega," kirjeldab ta.