Konkurentidest said liitlased

Eesti Kalatootjate Keskühistu loodi kolme tootjaorganisatsiooni poolt: Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Traalpüügi Ühistu ja Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu. Varasemalt teineteisega konkureerinud turuhaid omavad loodud keskühendusest kolmandikku osalusest.

Tegevdirektor Mart Undresti sõnul kuulub iga tootjaorganisatsiooni alla kuulub vähemalt viis ettevõtet. Seetõttu on igaühe individuaalsete töömeetodite ja lähenemisega harjumine võtnud veidi aega, kuid koostöö järjest paraneb.

„Töötame kolmes vahetuses ning oleme õppinud tegutsemise käigus. Teadagi ei lähe alguses kõik sujuvalt. Nüüd on aga jäänud veel peenhäälestus," sõnas ta.

Kui kümne aasta eest oldi veel konkurendid, siis tulemuseks oli madal turuhind. Nüüd on kasulikum kvaliteeti müüa, mitte meeleheitlikult müüginumbreid taga ajada.

Esialgu töötab tehases kaks tootmisliini, mis mõlemad mahutavad 150 tonni. Tulevikus peaks lisanduma kolmaski, mis tähendab uusi töökohti 25 inimesele.

Mart Undrest, Eesti Kalatootjate Keskühistu tegevdirektor

Asukoht nõudis lisakulutusi

Kalajahu tehakse peamiselt väikestest merekaladest. Kolmandik koostisosadest tuleb inimeste tarbeks toodetud
kõrvalsaadustest nagu kalapead, sisikond, luud, nahk, uimed, soomused, soolikad ja veri.

Tehasest tulevate kalalõhnade tõttu tuli hoolikalt läbi mõelda selle auskoht. Näiteks jääb lähim äriettevõte 2,5 kilomeetri kaugusele. Eraldatud asukoht nõudis omakorda uue teede-, elektri- ja kanalisatsiooniühenduse loomist. Samuti tuli kavandada ja ehitada reoveepuhastusjaam, mida esialgne plaan ette ei näinud.

Tehase seadmed pärinevad Taani ettevõttest Haarslev Industries A/S. Sama firma teostas ka torude ja elektri paigaldamise järelevalvet.

Siiani on tootlikkus olnud madal, kuid tulevikus on plaanis igal aastal töödelda 30 000–40 000 tonni toormaterjali aastas. See võimaldaks toota omakorda 5000–6000 tonni kalajahu ja 2500 tonni kalaõli.

Lõppprodukt tuleb turule tonnistes kottides. Kuigi see kogus võib tunduda suur, jääb maht võrdluses suurtootjatega siiski tagasihoidlikuks. Hilisemates faasides on võimalus tehases toota ka kalasööta, ravimeid ja toidulisandeid, kuid seda näitab juba tulevik.

Kuidas saadi tehase rajamiseks raha?
Ligi 6 miljonit eurot tuli Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ühisinvesteeringute toetusest.

Ülejäänud raha tuli keskühistu oma fondist ja laenudest.

Lisakulude katteks, mis tekkisid algse plaani muutumise tõttu, tõstis keskühistu pangalaenu limiite, omanikud panustasid rohkem raha

Lisarahastuse saamiseks pöörduti ka erinevate fondide ja sihtasutuste poole.

Loe lähemalt Maaeluministeeriumi ajaveebist või William Anthony artiklist "Cooperation Beats Competition", EUROFISH Magazine 2019, nr 3 lk 36-38.