Kokku oli jäätrass avatud 11 päeva ning ametlikult avatud jäätee ajal kasutas trassi 7063 autot.


Heltermaa — Rohuküla jäätee avati ametlikult 09. veebruaril ja suleti lõplikult 08.03.2010

Tärkma — Jõiste jäätrass avati avati 30 jaanuaril ning suleti lõplikult 08. märtsil.

Tulenevalt tuisust ja jääle tekkinud veest oli jäätrass kokku avatud 16 päeva. (Päeva pikkus on kella 8.00 — 17:30 ehk 9,5 tundi. Poolikult avatud päevad on nii mõlema jäätee puhul kokku liidetud.)

Ametlikult avatud jäätee ajal kasutas trassi 2752 autot.

Lääne regionaalse maanteeameti peaspetsialist Hannes Vaidla sõnul valmisid jääteed möödunud paarikümne aasta kõige keerulisemates tingimustes.

Jää loomine talve alguses kulges tavapäraselt, kuid sealt edasi hakkas töid dikteerima üha paksenev lumevaip, mis jäästruktuuri urbseks ja nõrgaks muutis.

“Sellist jääteket ei ole ma varem näinud,” sõnas Vaidla, kelle sõnul tekkis algul lausa lootusetuse tunne ja hirm, et jääteed jäävadki avamata.

“Inimesed vaatasid aknast välja ja nägid muinasjutiliselt ilusat talve ja merel jääd. Muidugi ei saanud nad aru, et miks siis ei ole juba kadakad pandud jääle ja liiklus ei käi.”

Jääl oli palju nõrku kohti, millest kõik ei külmunudki ära ning kui trass lõpuks lahti saadi, siis tuli sinna kohe paks lumekiht peale.

Ilma vahepealsete tuuliste ja soojade ilmadeta võinuks jäätee kesta Vaidla hinnangul veel paar nädalat, kuid nädalavahetusel muutus lahti lükatud trassil veekiht nii paksuks, et sinna tuli peale topeltjää.

Vahepealne vesi ära ei külmunud ning sõiduautodele oleks niisugune trass tähendanud korralikku lõhkumist.

“Pealemineku kohtades tundub trass praegugi ilus ja esimesed kilomeetrid Rohuküla poolt minnes on ka siledad nagu Manhattan, aga pärast nelja kilomeetrit algab põrgu,” iseloomustas Vaidla Hiiumaa ja mandri vahelise jäätrassi praegust seisu.

Heaks hindas ta ka seda, et hoolimata inimeste riskantsetest otsustest omapäi jääle minna, ei juhtunud sel hooajal mandri ja Hiiumaal vahelisel jääteel ühtki õnnetust.

“Euroopa pikima jäätee kohta hea saavutus,” märkis Vaidla, viidates avamata Vormsi jääteel jaanuari algul läbi vajunud autole ning teehooldaja tööõnnetusele eelmisel reedel Noarootsi trassil.

Senine statistika näitab, et jääteed saab avada keskmiselt üle kolme aasta.

“Sel aastal pingutasime küll viimase minutini, kuid ilm teeb oma ja võib öelda, et saime hinnalise teise koha,” muigas Vaidla ja lubas, et uuel talvel ollakse taas jäätee rajamiseks valmis, varuks juba uued, tänavustes ekstreemsetes tingimustes saadud kogemused.

Kõige kauem suudeti lahti hoida Haapsalu ja Noarootsi vahelist jääteed, mille mõlemal suunal sõideti kokku 5500 korda.

Eelmisel reedel vajus teehooldaja oma masinaga seal jääst läbi, kui püüdis trassile uut asukohta otsida.

Hooldusauto UAZ vajus läbi pehme jää, mille oli peal olnud suur hang ilmselt pehmeks haudunud ning juhil õnnestus välja ronida tagumist luuki katnud presendi vahelt.

Aktiivsed teetööd käisid talvel ka Kihnu ja mandri ning Muhu ja mandri vahel, kuid ametlikke jääteid seal avada ei saanud. Muhu ja mandri vahelisele jääteele sai saatuslikuks jää vilets kvaliteet, Kihnus voolas jääl nii hulgaliselt vett, et lõpuks tuli päästeametil sealt ka jalakäijaid päästa.