FOTOD | Ajalooline Jaani-Seegi kirik pudiseb linlaste silme all laiali

Tallinna kesklinnas, ümbritsetuna klaasis kiisklevatest kõrghoonetest, seisab pisike mälestus aastasadade tagustest aegadest – Jaani seegi kirik, mis praegu paraku ei püüa pilku oma ajaloolisusega, vaid jääb silma räämas välisfassaadi, hingedel kõlkuvate väravatega ja täissoditud müüritistega.

Kirik ja seda ümbritsev, aiaga piiramata kirikuhoov kuuluvas Armeenia Apostliku kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudusele. Viimase esindaja Atem Davidjants tunnistab, et kiriku välisfassaadi, müüritise, väravate ja sisehoovi olukord teevad ka talle juba mõnda aega peavalu ja kohe, kui kevadilmad maad võtavad, soovib ta ehitajad peale tellida ja kõik praegu silma riivavad lagunemismärgid kõrvaldada. Ta märgib, et armeenlaste usukogudus on väike ja raha napib.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti (MUPO) menetluse ja piirkonnatöö osakonna juhataja asetäitja Toomas Rebane kinnitab, et amet on ennast Armeenia kogudusele Jaani seegi kiriku ja selle ümbruse heakorrastamise vajaduse kohta meelde tuletanud eelmise aasta detsembrist alates igal järgmisel kuul.

„Neilt saadud vastustes loeme, et ehitus- ja remonditöid (uste ja väravate vahetus) saavad alustada siis, kui ilmad soojemaks lähevad,” selgitab Rebane. „Loodavad Jumala abile ja ütlevad, et töödega on võimalik alustada kuu aja pärast.”

Ka MUPOle on kogudus teatanud, et on oma kinnistu hoovis suitsetajatele, prügistajatele või hoovi tualetina kasutavatele inimestele teinud märkusi, kuid vastuseks ollakse saanud üksnes solvanguid. Nii MUPOs kui Armeenia koguduses ollakse kurvad, et inimestele ei ole tänapäeval midagi püha.

„Kuna tegemist on muinsuskaitseobjektiga, tohib seaduse kohaselt ehitus- ja remonditöid teha kooskõlastatult muinsuskaitseametiga,” lisab Toomas Rebane.

Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse peaspetsialist Timo Aava kinnitab, et on teadlik Tallinnas Tartu maanteel asuva Jaani seegi kiriku üha halvenevast olukorrast. Ta märgib, et on kogudusega kirikuhoone seisukorra teemal viimastel aastatel ka korduvalt suhelnud ja halvale olukorrale tähelepanu juhtinud.

„Viimased suured restaureerimistööd toimusid 2000ndate aastate alguses, kuid ulatuslikumaid töid ei ole pärast seda ette võetud ja nii on seisund aasta-aastalt halvenenud,” nendib Aava. „Nüüd, vaid mõni päev enne seda, kui küsimusega osakonna poole pöördusite, võtsime kiriku olukorra päevakorda ja leppisime kiriku esindajatega kokku kohtumise järgmiseks nädalaks. Plaanime arutada kirikuhoone olukorda ja võimalusi teha korrastustöid linna toel.”

MIS ON MIS: Tallinna Jaani seegi kirik

• Esimene kirik sellesse asukohta ehitati ilmselt XIV sajandil.
• Ürikud jutustavad, et 1448. aastal pühitses Tallinna piiskop Hendrik seegi kabeli ja kiriku, kus oli kolm altarit.Liivi sõja ajal 1559. aastal kirik lammutati.
• Praeguse kuju sai kirik 1648. ja 1724. aastate ümberehituste ajal.
• Torni tipus asetsev kukega tuulelipp pärineb XVII sajandist, tornis olevad kaks kella aga aastatest 1619 ning 1731.
• Armeenia Apostliku kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus kasutab kirikut alates 1993. aastast.
• 2000. aasta novembris tuli kiriku väravaehitise seest välja korjanduskarp 1804 mündiga, neist enamik olid pärit 19. sajandist.
• Restaureerimistööde käigus 15. märtsil 2001 leiti kiriku torni tuulelipu küljes olevast munast kolm ajaloolist ürikut ja mündid.
• Seegid oli vanade, haigete ja vigaste varjupaigad keskajal, mida rajasid kirikud, kloostrid ja kogukonnad.
• Keskaegses Tallinnas tegutses vähemalt neli seeki.
• Jaani seegis hooldati XVI sajandini ka pidalitõbiseid ehk leeprahaigeid, millest sai see ka nimi leprosoorium.