FOTOD: Arvo Pärt mängis muusikaaia avamisel Paides klaverit ja vestles linnarahvaga
Linnarahva suureks rõõmuks oli aia avamisel kohal ka Arvo Pärt ise, kes korraks ka klaveri taha istus ja “Ukuaru valsil” kõlada lasi.
Paides jõudis helilooja elada kolm esimest eluaastat. Küsimusele, kas sellest ajast veel midagi meeles on, vastas Pärt, et on küll — see, kuidas ta oli kahe aastane ja tema ema Linda talle laulis Schuberti viisi, mis eesti keeles on tuntud sõnadega „Üks kask meil kasvas õues“.
„Kasepuud meil õues küll ei olnud, aga saksa keeles ongi sel teine pealkiri ja hoopis sõna lindenbaum ehk pärnapuu,“ sõnas Arvo Pärt. „Ja minu ema nimi oli Linda, sellest ehk see laulgi.“
Sellele, kuidas kirjutada niisugust muusikat, mida terve maailma tahab kuulata, vastas helilooja, et tema ei tea, aga ehk teab küsija?
„Oh, kuidas mina tean neid asju,“ ütles ta väikese naerukõhinaga. “Ehk leiate ise sellele kuidagi vastuse?”
Sellele, kuidas Arvo Pärt oma tegemiste juures leidis aega Paidesse tulla, vastas ta, et vahest juhtub ning linnapea Siret Pihelgas lisas, et kutse saadeti suure kartuse ja lootusega. „Rõõm oli suur, kui see võimalikuks osutus,“ sõnas Pihelgas ja arvas, et sellega tegi Pärt linnarahvale suurima võimaliku kingituse.
Üks kohalik mees ütles, et on ise pärit Karedalt Pärdi talust ja uuris, kuhu Arvo Pärdi juured lähevad.
„Viljandimaale ühtepidi ja teistpidi Järva-Viru poole. Ema on Järva-Jaani kandist,“ selgitas Pärt.
Arvo Pärdi kunagist kodumaja Paides enam alles ei ole, ent muusikaaed avati enam-vähem samas kohas, kus maja kunagi oli. Nüüd on sellest ajast järel veel vaid üks vana õunapuu.
Muusikaaia ideelahenduse töötasid välja AS Kobras maastikuarhitektid Teele Nigola ja Kristofer Soop, kes aeda projekteerides lähtusid nii maastiku võimalustest kui ka Pärdi muusikast.
„Pärdi muusika on mind saatnud ja ka selle aia lahenduse kontseptsioon on sealt,“ selgitas Kristofer Soop. Tema sõnul valge sirge joonena kujundatud aed puhas, dünaamiline ja selge nagu Pärdi muusika, kust segav on eemaldatud.
Esitleti ka uut paeskulptuuri „Loomingu läte“ ning samuti kaunistab aeda juba varem loodud Arvo Pärdi sünnikodukohta tähistanud paeskulptuur „Paesümfoonia“. Mõlema skulptuuri autor on Riho Kuld.
Skulptor rääkis lühidalt mõlema skulptuuri loomisest ning ütles üsna otsekoheselt, et seni on ta teinud pigem linde, hobuseid ja paljaid naisi ning klaveri säärejooksule pole palju tähelepanu pööranud.
„Nii-et kui mulle tehti ettepanek teha paekivist klaver, siis oli see üsna uudne mõte,“ rääkis Kuld, kes töö meelsasti ette võttis. Arvo Pärdile paistis kirjeldus kiviklaveri vamimisest üsna palju nalja tegevat. Oma etteasteks valis ta siiski pärisklaveri.
Arvo Pärdi muusikaaia avamisel esitasid Pärdi lastelaule Paide gümnaasiumi mudilased Malle Nööbi juhendamisel, musitseeris pianist Sten Lassmann ning Paide Muusikakooli õpetajate jazztrio koos õpetaja Sandra Kaldmaga.
