FOTOD | Eesti Panga muuseumis saab näha paljudes rahapadades valminud ilveseid
Eesti Panga 100. aastapäevale pühendatud näitustesarja viimane väljapanek avanes reedel panga muuseumis, kus kollektsionäär Kaimar Ilves demonstreerib oma temaatilisi mündikogusid.
Enamasti sisaldavad numismaatikute kogud münte, mida võib liigitada mingite valdkondade, neil kujutatu või nende päritolu järgi mingitesse valdkondadesse ja millest saab luua n-ö temaatilisi kollektsioone. Seekordsel näitusel on väljas valik münte kollektsionäär Kaimar Ilvese temaatilistest kogudest, mis on liigitatud alamkategooriatesse – „Ilvesed väärismetallist müntidel“, „Eesti välisriikide rahadel“, „XVIII sajandi maksevahendid Eestis“ ja „Ehterahad“.
Kaimar Ilves, kes põhiliselt kogub Tsaari-Venemaa münte ja peab sellesse kollektsiooni kuuluvat umbes 1500 münti ka oma kogu suurimaks väärtuseks, nimetab nüüd Eesti Panga muuseumi toodud temaatilisi kogusid omamoodi kõrvalekalleteks põhitegevusest. Ja selgitab oma mõtte piltlikult lahti.
„Koguja on ju oma loomuses jahimees. Tal on mingi kinnisidee, mida on vaja saavutada, aga ta teab, et see idee tuleb suruda teatud raamidesse, sest päris hulluks ei tohi ka oma asjadega minna. Nii läheb jahimees metsa karujahile – tal on kindel eesmärk, vaja on lasta karu,” kirjeldab Ilves. „Kõnnib ja kõnnib metsas, püss on kaasas, laetud, aga karu ei tule. Näeb, jänes jookseb. Kõmmutab jänese maha ja pistab kotti. Kui karu ei saanud, kõlbab ka jänes, ka sellest saab söögi teha. Ja nii toimetab ka kollektsionäär. Sa ajad küll ühte kindlat münti taga, aga näed midagi kõrvalist ja mõtled, et no see on ju ka täitsa nunnu münt. Ja tood selle n-ö kõrvalise asja ka oma kogusse.”
Edasi tuleb juba nähtus, mida oleme harjunud lumepalliefektiks nimetama. Koguja hakkab mõtlema, et kuidas ma seda nunnut münti nüüd nõnda üksi hoian, hangiks sellele ka midagi samalaadset kõrvale. Kui neid on juba kaks, siis see ongi juba komplekt, aga mitte veel täielik. Ja nii hakkab koguja oma komplekti täiendama, ise võib-olla märkamatagi, et sellest on saanud tema suures kogus väike alamkogu – mingis mõttes temaatiline kollektsioon.
Käesoleval näitusel on 27 ilvesemünti.
Oma perekonnanimest ajendatuna on Kaimar Ilves kogunud ilveseid kujutavaid münte – näituselt leiab peamiselt väärismetallist ilvesemünte 15 riigist, sealhulgas Kuubast, Cooki saartelt ja Omaanist. Kaalukaim eksponaat on Soome ühekilogrammine hõbemedal, mis on pühendatud liigirikkusele.
Väljapanekus on ka valik Eestiga seotud müntidest, mille on välja andnud mõni teine riik. Näiteks Iirimaa 2004. aasta hõbedast meenemünt, millega tähistati kümne uue riigi liitumist Euroopa Liiduga, ja Kongo Vabariigi hõbedast meenemünt, mis anti välja Balti riikide euroalaga ühinemise puhul.
Oma põhikollektsiooniks peab Kaimar Ilves Tsaari-Venemaa mündikogu, kuhu ta on kogunud ligi 1500 münti. Eesti Panga näitusele on sellest kogust toodud kaheksa münti, millel on kujutatud pea kõik keisrid ja keisrinnad, kes valitsesid Venemaad XVIII sajandil.
Jätkuks suvisele ehterahade näitusele on näitusel väljas Tsaari-Venemaa hõbemündid, mida on kasutatud ehetes: kannaga rahad ja kopikatest käevõru ning Eesti krooni sentidest kõrvarõngad.
Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve märgib, et Kaimar Ilvese mündinäitus on järjekorras kuues ja viimane panga 100. aastapäeva nn simultaannäituste sarjast. Ta tunnustab numismaatikutest kollektsionääride järjekindlust, sest selline temaatiline kogumine – kes kogub erinevate riikide münte, kes kogub vappe, kes midagi muud, Kaimar Ilves antud juhul ilvesekujutisega münte, on väga tänuväärne selle poolest, et ükski n-ö ametlik muuseum ei saa sellega üldjuhul hakkama – riiklik muuseum lihtsalt ei saa endale lubada sellist luksust, kuna ressurss puudub, samuti erakogujatele omane fanatism ja sellest tulenevalt puudub ka võimalus selliseid kogusid komplekteerida.
„Ma arvan küll, et kollektsioon ilves müntidel on nii siin kui sealpool merd tõeline hitt,” räägib Rait Roosve. „Müts maha mitte ainult Kaimar Ilvese ees, aga kõikide meie kogujate ees – te tegelete väga tänuväärse valdkonnaga, säilitate olulist osa kultuurist, te säilitate praktilises mõttes ajalugu ning teete seda väga-väga kõrgel moraalsel tasemel.”
