Esimest korda rääkis loo autor mitmeteistkümne Toila kandi kultuurilembes inimesega puuraugust nädala eest hõimupäevade raames rahvamajas toimunud kohtumisõhtul. Siis tuli jutuks ööpäevaringselt põrisev puurmasin.

„Ikka tuleb uurida,” kosteti puurimise kohta korduvalt.

Sama kordus lõppeva nädala alguses, mil esmalt sattusid Toilas vestluspartnereiks bussipeatuses aega parajaks tegevad mehed, kes olid veendunud: lisaks rauamaagile tuleb maa seest välja suuremgi rikkus.

„Kindlasti on puurimisest kasu, pealegi, ega kogu aeg saa karta, et mis see küll kaasa toob,” jätkas ontlikult Ly Ene Onton. Tema arvates on loogiline, et riik teab täpselt, mida ta maapõu sisaldab.

„Ootame, vaatame, mis sealt tuleb, tore ju teada saada,” jätkas lastega koos poest välja astunud Heli Nõlvak.

Geoloogid ja puurijad firmast Steiger kinnitasid Toila ligiduses, et heatahtlikku huvi on tunda ka puurimisplatsil. Möödasõitvad autod aeglustavad käiku ja lasevad signaali.

Üks kaevanduse taustaga isand käinud kogunisti kohapeal asja uurimas ja oma õpetussõnu jagamas.

Tallinn-Narva maantee ääres alanud 700 meetri sügavuse puuraugu rajamine jätkub, eesmärgiks nii rauamaagi kui muude maapõuerikkuste uurimine.

Fotodel näeme nii huvilisi Toila inimesi kui ka geoloogide ning puurijate igapäevatööd. Samuti puursüdamike ladustamis- ja uurimiskeskust Arbaveres.