Tuletorn ja pärimustalu on omavahel üsna otseses seoses — majakas kuulub küll Veeteede Ametile, kuid seda haldab ja hoiab külastajatele avatuna SA Kihnu Kultuuriruum.

Ilm kujunes üsna tuuliseks, kuid sellel oli ka häid külgi, nii mahutas end majakasse selle pühitsemise ajaks küll ilmselt rekordarv inimesi, kuid sellest hoolimata ei tekkinud vaateplatvormil järjekorda, sest sealse tuule käes ei kannatanud keegi pikalt seista ning Setomaa ülemsootskal Aare Hõrnal viis üks vihasem iil suisa kaabu minema.

Veeteede Ameti peadirektor Rene Arikas ütles, et Kihnu majakas sai igati moodsa sisseseade ning ses osas on tegemist igati noorusliku majakaga. Arutledes selle üle, miks on üldse vaja hoida huvilistele majakate uksi lahti, arvas Arikas, et küllap peegeldub selles huvi ka merekultuuri vastu üldisemalt. Näiteks Kihnu tuletorni külastab aastas keskmiselt 8000 inimest.

Tänavusel juubeliaastal eraldati ametile riigieelarvest täiendavalt kokku 1,5 miljonit eurot, et rekonstrueerida 5 tuletorni: Kihnu, Vilsandi, Ruhnu, Tallinna sihi alumine ja Narva-Jõesuu tuletorn. Selgus aga, et selle täiendava finantseeringu eest suudetakse rekonstrueerida vaid Kihnu ja Vilsandi tuletorn ning tellida rekonstrueerimisprojektid Tallinna sihi alumisele ja Ruhnu tuletornile, Narva-Jõesuu tuletorni jaoks raha ei jätku.

Eelisjärjekorras on olnud need tuletornid, mida on võimalik pärast ka laiemalt kasutada ehk avalikkusele külastamiseks avada. Järgmisena on ametil plaanis remontida Vilsandi majakas, mis samuti külastajatele avatakse.

Metsamaa pärimustalu ostis SA Kihnu Kultuuriruum 2008. aastal ning sattus lennukate plaanidega maja korrastada ja rajada sinna keskus pärimuskultuuri arendamiseks, otse masusse. Siiani on kihnlastel okas hinges mõne toona otsuste tegemise juures olnud poliitiku vastu, kes nende plaanidest suuremat ei pidanud.

„Ma imestan, et Eestis on inimesi, kes tahavad saada Riigikogu liikmeks, aga pole kunagi Kihnus käinud,“ ütles SA Kihnu Kultuuriruum juhataja Mare Mätas Metsamaa pärimustalu avamiskõnet pidades.

Kohale tulnud kaks ministrit, Kadri Simson ja Janek Mäggi võisid selle jutu ajal ausalt pea püsti hoida, mõlemad on kihnlaste tegemistele kaasa elanud ja ka varem Kihnus käinud.

Selle eest said nad ka kiita ning ministritel paluti nii majaka kui pärimustalu valmimisel kaasa aidanud peaministrile edasi anda erikingitus: kohaliku käsitöömeistri kootud meestekampsun ehk troi ja titemüts Rataste perre sündinud pesamunale. Mõlemad kingid olid pakitud puukarpi ja Jüri Ratast hoiatati, et kui ta troid ei kanna, siis peab peale passima, et koid sisse ei lööks.

„Jüri Ratas oli esimene poliitik, kes on küsinud, mida ta saab Kihnu heaks teha ja siis ka teinud,“ ütles Mare Mätas.

Väikse sõnavõtuga esines ka Kihnu Virve, kes oli teinud majaka avamise puhuks uue laulu. Tema soovitas otse ministrite poole pöördudes neil rohkem pensionäride peale mõelda, kellel on majanduslikult vahel väga raske ja avaldas lootust, et teinekord läheb mõni raha kasvõi eksikombel hädaliste kaukasse.

Pikemalt saab nii tuletorni kui pärimustalu avamisest lugeda neljapäeval ilmuvast Maalehest.