FOTOD: Märtsipäike kõrvetas pruuniks tuhanded puud

 (28)
FOTOD: Märtsipäike kõrvetas pruuniks tuhanded puud
Foto: Bianca Mikovitš

Eesti põhjarannikul ja saartel jäävad silma pruuniks tõmbunud ja kuivavad kadakavälud, kannatada on saanud ka nulud, elupuud ja hulk teisi igihaljaid okastaimi koduaedades.

Nurga Puukoolis põlevad lõkked juba kaks nädalat. Tulle lendavad kahjustatud okaspuud, mis enam ei toibu.

Kevadise roheluse taustal paistab roostepruun eriti silma ka Põhja-Eesti, Läänemaa ja saarte kadastikes.

“Püüdsin küll katta, aga väheks jäi,” kurvastab Saaremaa aiapidaja Ülo Tohv. Tema aias on siiski veel asjad üsna hästi, põletada saanud kadakad on hakanud rohelisi võsusid ajama ning võitlevad elu eest.

Paljudel teistel aiapidajatel nii hästi läinud pole. “Iga päev saan mitu kirja, kus küsitakse, mis lahti on, miks puud äkki pruuniks läksid,” räägib Nurga Puukooli omanik Rudolf Pehter.

Selgitus on tema sõnul aga üsna lihtne – viimase 44 aasta kõige päikeselisem märts.

Nurga Puukooli murenurgas teemat selgitanud Aino Aaspõllu Eesti Dendroloogia Seltsist toob välja kaks põhjust. Okaspuud, mis jäid pikaks ajaks lume alla, kannatasid õhupuuduse käes ja said kahjustada lumiseene tõttu. Teisi kõrvetas lumelt peegeldunud ere päike.

“Päeval üles soojenenud okkad kattusid öises pakases jääkristallidega, mis päeval võimendasid seda eredat päikesekiirgust veelgi,” selgitab Aaspõllu.

Pehter lisab, et kuna öösel ja päeval olid miinuskraadid, ei liikunud puudes ka mahlad ja puud olid kiirguse eest täiesti kaitsetud.

Seotud lood:

Kui puust on elus veel üle poole, on taastumiseks lootust. “Jaanipäevani võiks ära oodata, kuigi eks kahjustuste maht on nüüdseks juba üsna selge,” soovitab ta.

Rahvas küll püüab eri vahenditega kastes puid-põõsaid elule turgutada, kuid Pehteril neisse suurt usku pole. Tema sõnul peaks taim ise taastuma.

9. mail ilmunud Maalehe lisaväljaandes Sinu Mets kirjutas põlenud puudest pikemalt keskkonnaameti metsauuenduskeskuse peaspetsialist Eda Tetlov. Tema hinnangul tõstis põletusriski ka vihmane sügis, sest rohke veesisaldusega okkad on päikesepõletusele altimad.