FOTOD | Piirivalvurid esitlesid Mustvees uusi Eestis valmistatud militaardroone
Karge ilmaga olid Mustvee kordonisse kogunenud eri piirkondade piirivalvurid, kes võtsid vastu uued võimekad droonid, et need lähiajal igapäevatöös kasutusele võtta.
"Me näeme rohkem, me avastame rohkem ning suudame inimesi paremini aidata," ütles piirivalvuritele PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme. "Loodame, et droonidest saavad sama truud abilised nagu on teenistuskoerad ning igapäevased vahendid nagu binoklid."
Veerme rääkis, et kodumaise tootja puhul on üks hea aspekt see, et hoolduseks ei pea aparaati ookeani taha saatma ning aja- ning rahakulu on väiksem. Eesti tootja eelistamine ei ole tema sõnul reegel, ent käesoleval puhul sai määravaks teguriks muuhulgas hind, mis ELI OÜ-l oli teistest hankes osalenutest väiksem.
ELI OÜ tegevjuht Tõnu Vaher räägib, et välismaistest sarnase võimekusega droonidest erineb kodumaine ELIX-XL juba selle poolest, et on kompaktne ning mahub koos antennimasti ja arvutiga ühte üle 20 kilogrammi kaaluvasse alumiiniumraamiga seljakotti.
„Krüpteeritud ja stabiliseeritud videopildi edastamiseks on multirootoril nii HD-video kui ka infrapuna kaameramoodul, mis võimaldavad kasutada drooni efektiivselt nii päeval kui öösel,“ sõnas Vaher. Viiekilomeetrise lennuraadiusega droon lendab iga ilmaga, kui päris ekstreemsed olud välja arvata. Ettevõte müüb enamiku toodangust välismaale, aga sama mudelit kasutab luuretegevusel ka kaitsevägi.
Inimese tunneb juba kaugelt ära
Kui Piusa ja Saatse piirilõikudel hakkavad droonid lendama metsade ja rabade kohal, siis Mustvees ja Vasknarvas on lennumasinatest kasu ka järvel toimuval silma peal hoidmisel. Narvas on droonidest kõige rohkem kasu veehoidla ümbruses. Lisaks täna üle antud droonidele patrullivad erinevatel piirilõikudel ka statsionaarsemad droonid, mis droonipesades end ise laevad.
Piusa piirivalvekordoni juhi Valmar Hinno sõnul on eesmärk see, et droone oskaks käsitleda mitmed piirivalvurid ning neid võiks kasutada 24 tundi päevas. "Droonid muutuvad kindlasti igapäevaseks osaks patrullteenistusest. Kuna nad on mobiilsed, saame neid tervel piirilõigul kasutada," ütles Hinno, rõhutades et maastikuotsingul on droon väga oluline lisasilmapaar. "See, kes suudab õhust territooriumi paremini kontrollida, juhib protsessi."
Seekord anti Mustvee kordoni territooriumilt startinud droonile ülesanne otsida Peipsi järve kaldalt kadunud meest. Droon tõusis 80 meetri kõrgusele ning asus stabiilse kiirusega mööda järvepiiri teele. Kui kaamera vaatevälja tekkis lühike rannariba, eristus otsitav inimkuju soojustundliku infrapunakaamera tõttu ekraanil selgelt muust maastikust. Droonil oli lihtne jälgimisele võtta ka Mustvee tänavatel liikuvaid autosid või inimesi.
Projekti kogumaksumus oli pool miljonit eurot, millest 444 450 eurot rahastas Euroopa Liit sisejulgeoleku fondist ning 55 550 euroga kaasrahastas siseministeerium.
Kaks drooni on juba ristitud – nende nimedeks said Ökul ja Piiri-Leena.
