Tartu ülikooli loodusmuuseumi direktori Urmas Kõljala sõnul näevad uudistajad ühtekokku ligemale 7000 eksponaati, mis tegelikult on muuseumi teaduskogude enam kui miljonist ühikust küll väike, kuid samas esinduslik ülevaade Maa ja elustiku arenguloost kaugest minevikust tänapäeva. Osa eelmise püsinäituse ekspositsioonist on kolinud hoidlasse, osa sealt on jällegi liikunud päevavalgele külastajatele vaadata.

Endiselt on ekspositsioonis enamus varasematest loomatopistest, sealhulgas mitmele põlvkonnale armsaks saanud piisoni topis. Samas saab tõtt vaadata ka paari aasta eest esimese Eestist püütud šaakaliga, kelle topis on muuseumi üks uuemaid eksponaate.
Üks suuremaid muudatusi, mis muuseumikülastajaid ees ootab, on see, et enam ei asu geoloogia ja zooloogia teemad eraldi korrustel vaid nad on lisandunud teemadega kõik koos kolmandal korrusel. Samas ei ole näitusepind vähenenud, kuna kõrgetes saalides on välja ehitatud rõdud ehk nn teine korrus. Ka pääseb nüüd muuseumisse liftiga. Liikumispuudega ja vanemad inimesed, kel kõrgetest treppidest käimine oli võimatu, saavad otse fuajeest sõita liftiga näitusekorrusele.

Uuendustööd läksid maksma üle kahe miljoni euro, millest enamus saadi Euroopa Regionaalarengu Fondi keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamise meetmest.

Muuseumi alguseks loetakse 6. aprilli 1802, mil saabus esimene suurem kollektsioon, milleks oli Tema Keiserliku Kõrguse suurvürst Konstantin Pavlovitši kingitus: 11 kasti raamatute jm koguga. Oma praegustesse ruumidesse Vanemuise 46 kolis muuseum ligemale sada aastat tagasi.