„Taasiseseisvunud Eesti hakkas mahukat piiriehitusprojekti ette valmistama 2015. aastal. Eesti riigipiir oli võsas, riigil puudus piiri ääres maaomand, ligipääsuteed, patrullteed ja elekter. Eelkõige muudavad piiriehituse esialgsest hinnangust oluliselt kallimaks ehituseks väga rasked loodustingimused, soised alad, Natura 2000 ala tingimused, kõrge pinnavesi ja selle ärajuhtimise vajadus," selgitas Anvelt. Selles on veendus oma silmaga ka Maaleht, käies detsembris katselõigu ehitust vaatamas (vt fotosid).

Eesti vabariigi esindaja Eesti ja Venemaa vahelistes piiriläbirääkistes Aimar Köss ütles möödunud aastal tehtud töödest rääkides, et katselõigud (kaks lõiku, kumbki 1,6 km pikk) otsustati rajada selleks, et erinevatel maastikutüüpidel katsetada erinevaid tehnoloogilisi rakendusi, saavutamaks terviku puhul kohe parim tulemus.

Kuigi arvatust kallimaks lähevad ka piiri valvamise tehnoloogilised lahendused, siis ehitus jätkub.

„Idapiiri ehitus läheb edasi nagu ka eelnevatel aastatel. Tänavuseks aastaks samuti tegevused planeeritud ja need jätkuvad. Eesti saab endale parima idapiiri, mis on ühtlasi Euroopa Liidu ja NATO välispiir ning selles järeleandmisi ei tehta. Antud olukorda (maksumuse olulist kallinemist - toim) tuleb aga kindlasti arutada vabariigi valitsuses,“ ütles eilses pressiteates siseminister Andres Anvelt ning teatas, et algatas siseauditi, et selgitada välja, kuidas idapiiri väljaehitamise projekti ette valmistati ja miks ehitusprojekt viibis.

Eesti Vabariigi idapiir on kokku 338,6 km pikk, selles 135,6 km moodustab maismaapiir.

Pikemat lugu sellest, kuidas idapiiri ehitust rahastama hakatakse, saad lugeda Eesti Päevalehest.