FOTOD: Valguse ja headuse kuninganna päevaga algab pühadeaeg

Eestis unustusse vajunud luutsi- või ka luutsinapäev on Rootsis ja rootsikeelses Soomes stardipauguks pühadeajale ning tuletab inimestele meelde, et ka ühel küünlaleegil on jõudu võita pimedus.

Püha Lucia päeva tähistatakse 13. detsembril ning tänavu sattus see pühapäevale. Mariehamnis Ahvenamaal oligi eile toimekas päev, sest luutsipäev on sealsete elanike hulgas suure au sees – selle päevaga algab tegelik jõuluaeg ja ettevalmsitus pühadeks.

Ahvenamaal nii sel korral kui varemgi pidustustest osa võtnud Kaili Kuulmata rääkis Maalehele, et seda peetakse kõige kaunimaks ja ilusamaks pühaks Skandinaavias.

„Öösel, kui tähistaevas hakkab tuhmuma, kõnnib valgesse riietatud neiu unne suikunud majade vahel ... see on valguse neitisi Lucia ja see öö kuulub temale,“ kirjeldas Kaili Kuulmata siiani elavat uskumust.

„Lucia jätab igale uksemademele korvikese küpsetisega. Hommikul ärkavad pered mõnusa safranilõhna peale. On Santa Lucia päev - üks kõige ilusamaid ja armastatumaid pühasid.“

Päev ise sümboliseerib valguse võitu: üksainus küünlaleek annab valgust ja jõudu, võites pimeduse ja andes lootust aasta kõige pimedamal ajal.

Kuidas Itaalia pühak Lucia Skandinaavias nii populaarseks sai, seda õigupoolest ei teatagi. Ka Eestis on seda päeva tähistatud pigem rannarootsi aladel.

Lucia on kaunis blond neiu ning luutsipäeva puhul valitakse iga maakonna ja kogu Rootsi Lucia, kes juhib luutsipäeva protsessioone. Isegi lasteaedes on tavaks valida oma Lucia, kes kannab peas igihaljast krooni pikkade põlevate küünaldega ning punase ehisvööga valget kleiti.

Luciaks valitakse salajasel hääletusel kõige heasüdamlikum ja lahkem neiu, kes külastab päeval oma saatjaskonnaga mitmesuguseid asutusi nagu haiglaid või koole, kui päev satub nädala sisse. Valimine on nii oluline, et suurmate piirkondade kandidaate tutvustakse isegi meedias.

Mariehamnis toimub õhtul St. Görani kirikus pidulik jumalateenistus, kuhu kõige ees sammub sel aastal hääletuse võitnud Lucia, kelle järel kõnnivad teised osalejad, lauldes „Santa Lucia“ laulu, mille rootsikeelses variandis räägitakse pimedusest, mis on üle maa, ning sellest, kuidas Lucia selle eemale peletab.

Lucial ja tema saatjaskonnal on peas pohlaokstest puntud pärg . Ainult Lucial on selle sees küünlad - kirikus on seal ehtsad küünlad, väljas aga elektriküünaldest pärg. Küünlad on sümbolina väga olulised ning näitavad, et vaid üksainus väike küünlaleek võidab pimeduse.

Mõnel pool on Lucia rongkäigus ka tähepoisid, kellel on valged riided ja pikad, särvate tähtedega mütsid peas, ent ronkäigu võivad lõpetada ka jõulutrollid, kes tassivad korve piparkookide ja safranisaiadega, mida pakutakse rongkäiku tervitama tulnud inimestele.

Tänavu valiti kogu Ahvenamaa Luciaks ehk Ålands Luciaks Miranda Martens.

Peale jumalateenistust istus Lucia oma kaaslastega merekarbikujulisse hobukaarikusse ning temaga koos liikuma hakanud rongkäigus osalesid ka vabatahtlikud päästjad, samuti lapsed.

Rongkäiku oodati ning paljud seda tervitama tulnud lapsed olid samuti riietanud end valgesse ja väikesed tüdrukud pannud pähe küünlapärjad.

Rongkäik lõppes turuväljakul, kus Lucia koor veel laulis ja pärast said köik lapsed Lucia ja tema saatjaskonnaga pilti teha – selle sooviga ootas kannatlikult palju inimesi.

„Tegu on sellise armsa päevaga, kus märgatakse headust ja ollakse rõõmsad,“ rääkis Kaili Kuulmata. „Paljude jaoks on see enne pühi võimalus tuttavatega kohtuda, sest edasi algavad juba ettevalmistused pühadeks ja aega on vähem.“

Lucia päev on väiksemates kohtades tänini tore rahvapidu, kus juuakse ka palju kuuma glögi ja soovitakse ohtralt üksteisele häid jõule.

Pööripäevani pole siit enam pikalt aega.