Filmi stsenaarium on inspireeritud Läti piiri ääres paiknevast Vastse-Roosa külast, kus autor ise üles kasvas. Režissööri sõnul keskendub film kitsamas mõttes igipõlisele sugudevahelisele konfliktile, keerates pea peale traditsioonilised soorollid.

Laiemal tasandil kätkeb lugu endas aga võitlust inimese tahte ja tema saatuse vahel. „Valisin filmi nimeks ladinakeelse sõna virago, kuna seda on kasutatud nii kangelaslike kui vaenulike naiste iseloomustamiseks,” selgitas režissöör.

Kerli Kirch Schneideri sõnul on filmi inspiratsiooniks tõestisündinud lood ja tegelikud elu-olud Vastse-Roosa külas.

„Ka praegu ei ela sealtkandi mehed võrreldes oma naistega kuigi kaua, alles hiljuti surid kaks meest õnnetuste ning üks mees haiguse tagajärjel. Külamehi on väga vähe ja naised korraldavad kõike, alates talutöödest, lõpetades meeste tervisega. Virago teeb teatud mõttes kummarduse visadele Eesti maanaistele, kes rasketel aegadel teineteisele toetudes hakkama saavad," sõnas ta.

Film algab eelmise sajandi alguse Virago külast, kus naised näevad vaeva raske talutööga ning mehed tegelevad peamiselt viina joomisega. Teise maailmasõja puhkedes põgenevad mehed aga hirmust armeesse värbamise ees metsa, jättes kogu küla ja talupidamised koos raske tööga naiste õlule.

Naised elavad üle sõja, hoiavad ülal majapidamist ja kasvatavad üles uue põlvkonna lapsi, kuid sellest ajast saadik ei ela külas enam ükski mees kauem, kui 40-aastaseks. Jääb mulje, et külal lasub needus, millest pole pääsu ka tänapäeval. Mõni naine näeb oma mehe elu ja tervise juures hoidmise nimel rohkem vaeva, kui mees ise.