05.05.2011, 00:00
Halduskatel keeb Eestis vägeval mulinal, aga supp veel ei valmi ja õiget retseptigi pole
Vaatamata asjaolule, et tõsist haldusreformi pole praeguse valitsuse ajal loota, on tekkinud lausa võistlus ideedest, kuidas jõuda odava, kuid hästi toimiva Eestini.
FOTO:
Eesti riigi pidamine praegusel kujul ehk väikeriigina suurriigi mängimine käib varsti üle jõu, nendivad asjatundjad. Ühtset seisukohta, mida ja millal muuta, aga pole. Lõpuni mõtlemata mõtteid, milline peaks Eesti riik tulevikus välja nägema, leidub aga rohkesti ja neid hüütakse välja üha kõvemal häälel. Hüüdjateks on teadlased, poliitikud, ühendused. Tehakse avaldusi, saadetakse avalikke ja vähem avalikke kirju, pakutakse end riigile partneriks. Niisuguse mõtterünnaku põhjusi on mitu. Raha riigi haldamiseks on üha vähem. Rahvaarv enamikus Eesti omavalitsustes kahaneb ja juba seetõttu tuleb muuta kooli- ning ka transpordikorraldust. Ilmselt vajab muutmist riigi senine selge suund nii võimu kui ka raha tsentraliseerimisele.